Autor: Alari Sarv
Tõenäoliselt mitte, sest elektrivalgustus hakkab silma ja selleks kuluv energia on täpselt mõõdetav. Korterite ventileerimisele kuluv energia ei ole aga kohe nähtav. Ometi maksab korteriomanik nii valgustusele kui õhuvahetusele kuluva energia kinni. Õhuvahetust ei saa nii lihtsalt mõõta, maksmine toimub koos korteri küttega ning korteriomanik ei taju õhuvahetuse maksumust.
Kui küttekulude jaotamiseks elamus kasutatakse suhteliselt ebatäpset individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi (IKAS) on kaudne side korteri õhuvahetuse suuruse ja küttearvete vahel olemas.
Aastaid tagasi oli ventilatsiooni projekteerimise aluseks kõigile elamutele ühised normid milles oli määratud eluruumides vajalik värske õhu kogus, samuti WCdest, vannitubadest ja köökidest väljatõmmatav õhukogus.
Praegu kehtiva uued standardid. Ruumide õhuvahetust reguleerib sisekliima standard EVS-EN 15 251:2007. Selles on kolm klassi. 1. klassi nõuded on kõige rangemad, 3. klassi omad kõige leebemad.
Tegelik õhuvahetus kortermajas sõltub oluliselt selle ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tööst. Majades kus toimub nn loomulik ventilatsioon, on selle tõhusus seotud elamu kõrgusega. Mida kõrgem hoone, seda parem on õhuvahetus. Seda just alumistel korrustel.
a TTÜ poolt teostatud uuringu kohaselt oli õhuvahetuskordarvud magamistubades 4 – 25 !!! korda väiksemad 2. klassile ettenähtust. Sama uuring näitas, et puuduliku ventilatsiooni tõttu oli siseõhu suhteline niiskus mõnedes korterites ja süsihappegaasi (CO2) tase enamikus korterites suurem kui madalamale klassile ette nähtud.
Olemasolevate elamute alaventileerimist kinnitavad ka teostatud energiaauditid. Elamu soojusbilansist lähtudes on elamute tegelik keskmine õhuvahetus vaid 20-25% madalamale klassile ettenähtust.
Praegu rakendatakse KredExi toetusrahade abil kortermajades soojussäästumeetmeid. 35% toetuse saamiseks on üldjuhul vaja täiendavalt soojustada elamu välispiirded ja korrastada ventilatsioon koos soojustagastusega. Sageli tehakse siin vigu.
KredExi 35% toetuse saamiseks on vajalik vähemalt 50% küttekulutuste vähenemine, elamu ventilatsioonisüsteemi üleviimine mehaanilisele ventilatsioonile jne. Kas niisugune kokkuhoid on reaalne? Kindlasti on, kuid ei tohi toimida nii, et ülekantud tähenduses „jätate lahkudes tuled põlema“.
Elamutes, kus on paigaldatud eluruumide kütteks ,,Purmo Air“ radiaatorid ja rakendatud mehaaniline ventilatsioon, üldjuhul nii toimitakse. Selle radiaatoritega on lahendatud tubadesse värske õhu juurdevool, mille suurust kasutaja muuta ei saa. Koos mehaanilise ventilatsiooniga tagatakse ruumides pidev normidekohane õhuvahetus ka siis, kui seda ei ole vaja. Sellega kulutakse välisõhu soojendamiseks 4-5 korda rohkem kütteenergiat kui enne soojussäästu meetmete rakendamist.
Kui elamu välispiirded täiendavalt soojustatakse, on normatiivse ventilatsiooni osa elamu küttebilansis keskmiselt > 50% . Tekib küsimus – kas korteriomanikul on vaja maksta välisõhu soojendamise eest.
Ruume tuleks ventileerida vastavalt vajadusele, ka tühi korter vajab õhuvahetust, kuid tunduvalt väiksemas mahus. Elamu ventilatsiooni ja soojustagastuse projekteerimisel peab arvestama sellega, et elamu õhuvahetuse suurus sõltub elanike vajadusest ning on kütteperioodil väiksem normatiivsest (vt diagrammi). Ruumide optimaalsel ventileerimisel saavutatav energiasääst on märkimisväärne ning ka kooskõlas sisekliima standardi nõuetega õhuvahetuse osas.
Ainult elamute optimaalse ventileerimisega on võimalik saavutada energiakulu vähenemine üle 50%.
Eelpooltoodud arvestades tuleks elamu küttesüsteemi uuendamisel loobuda Purmo Air radiaatorite kasutamisest ning värske õhu andmiseks eluruumidesse kasutada ,,fresh“ torusid. Pealegi osutub Purmo Air radiaatorite kasutamine koos IKASiga valeks kuna radiaatori võimsus sõltub lisaks radiaatori pinna temperatuurile ka radiaatorisse võetava külma õhu kogusest.
Lõpetuseks soovitus elamute renoveerimisprojekti projekteerimise lähteülesande koostajatele – ventilatsioonisüsteemi osas tuleks muuta tüüpseks kujunenud allpool toodud punkti sõnastust:
Projekteerida väljatõmmatavast õhust soojuse tagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonsüsteem lahendada selliselt, et oleks minimeeritud elanikepoolne võimalus projekteeritud ja ehitatud süsteemide tööparameetrite omavoliliseks muutmiseks, mille tagajärjel halveneks hoone sisekliima ja/või saaks kahjustada hoone konstruktsioonid. Süsteemi kavandades pidada silmas, et korteri omanike privaatsus saaks võimalikult vähesel määral häiritud projektijärgsete ehitustööde teostamise ajal.
Selle punkti viimane nõue omanike privaatsuse häirimise kohta on igati õigustatud. Seetõttu ei ole mõistlik korterisiseste õhu reguleerimisseadmete nõude esitamine elamutes. Nende seadmete paigaldamine on kulukas ja korrastatud WCdes ning vannitubades korteriomanikele vastuvõtmatu, korterite soojussäästlikul ventileerimisel (s.o. muutuva õhukogusega) ka tarbetu.
Alari Sarv Kütteprojekt OÜ
sarved@hot.ee
Ehitusekspertiis ja majandus 