Itaalia kvaliteettapeet PORTOFINO esmakordselt Eestis ja Balti riikides

**

Autor: fiestadesign

Uued Itaalia kvaliteetkaubamärki PORTOFINO kandvad tapeetide kollektsioonid on nüüd saadaval ka Eestis. Ettevõte AVDS Group kutsub kõiki külastama tapeedisalongi FiestaDesign, kus saab tutvuda luksusliku tapeedikollektsiooniga Itaalia tipptootjalt Portofino’lt.

Moodsa inimese soov ennast väljendada teostub sageli oma korteri või maja kujundamises. Kodu sisustamisel on kindlasti suureks abiks tapeedisalongis FiestaDesign pakutavad tapeedid Itaalia tootjalt Portofino. Salongi valikus on viis uusimat tapeedikollektsiooni – Bali, Batik, Madras, Urban Seasons ja Velluti –, mis on kujundatud erinevaid stiile, ornamente ja tekstuure silmas pidades. Kõik esitatud kollektsioonid paistavad silma mitmekesisuse ning ajakohaste mustrite, faktuuride ja värvigammade poolest.

Tänu oma toodangu kõrgele kvaliteedile, keskkonnasäästlikkusele ja silmapaistvatele esteetilistele omadustele naudib Itaalia kvaliteettapeetide tootja Portofino juba palju aastaid teenitult asjatundjate tunnustust ja heakskiitu. Euroopas kvaliteedi ja turvalisuse etaloniks peetavatele Portofino tapeetidele on antud rahvusvaheline RAL-sertifikaat, mida väljastatakse vaid hoolikalt kontrollitud, usaldusväärsetele ja loodussäästlikele viimistlusvahenditele.

Valikus olevate tapeetide kollektsioonid peegeldavad kõiki nüüdisaegseid suundi interjööride viimistlemises ning sobivad hästi nii klassikalise kui ka moodsa stiili austajatele – tapeedid sobituvad iga interjööriga, on väärikateks „rõivasteks” seintele või saavad lausa kogu interjööri tuumaks.

Portofino tapeedid on kaunid ja paljude kasutusvõimalustega praktilised seinakatted, mis peavad märkimisväärselt hästi vastu mehaanilistele kahjustustele ja hõõrumisele. Kvaliteetsed vastupidavad mustrid on tapeedile kantud tootja enda poolt välja töötatud unikaalse tehnoloogia abil, tänu millele säilib viimistluse elegantne väljanägemine paljudeks aastateks.

Portofino tapeetide abil on võimalik muuta mis tahes interjöör kauniks ja kordumatuks. Kõige olulisem on tahe ja loominguline lähenemine, kvaliteetsed tapeedid leiate aga salongist FiestaDesign Tallinnas.

FiestaDesign tapeedisalong
Paldiski mnt. 16, Tallinn
Tel. 6023089, 555 11 090
info@fiestadesign.ee

Advertisements

Juhised kinnisvara kontrollimiseks enne ostu

**

Autor: Mait Lillemäe

Kinnisvara soetamine on üks suurimatest investeeringutest, mis tavaliselt elu jooksul teha tuleb. Kuna tegemist on niivõrd kalli ja olulise investeeringuga, soovitan enne otsustamist lähemalt tutvuda, millega tegemist on. Tihti on välimuse põhjal hinnates kõik nagu korras, kuid tegelikkuses vajab kinnisvara väga suuri investeeringuid selle korda tegemiseks (varjatud puudused) või on ülalpidamine liiga kallis. Loota, et maakler puudustest rääkima hakkab, on asjatu.
Millele tuleks tähelepanu pöörata enne ostu sooritamist?

1. Dokumentatsioon – korrektselt vormistatud dokumentatsioon annab ülevaate – kes ehitas, millal ehitas, millest ehitas ja kes ehitamist kontrollis jne. Kuna paber kannatab kõike, siis pimesi pelgalt dokumentide põhjal otsustada ei ole hea mõte. Kindlasti annab kindlust juurde projekti olemasolu ja kasutusluba, mis näitab, et vähemalt välisilme poolest on maja selline, nagu projekti järgi peab olema.

2. Kes on omanik? Kas kinnisvaral on olnud mitu omanikku ja kas esimene oli arendaja või eraisik. Omaniku tausta tasuks kindlasti kontrollida (nt Google). Kindlasti tasuks ettevaatlik olla, kui esimene omanik oli arendaja. Tavaliselt huvitab arendajat vaid kasum. Kvaliteet on teisejärguline. Ettevaatlik peaks olema ka siis, kui maja või korter on mitmeid kordi omanikku vahetanud. Selle põhjuseks on enamasti mingi probleem…. Need põhjused tuleb välja selgitada.

3. Maja väline ülevaatus

– Niiskuskahjustused – tasub vaadata, kas kuskil esineb hallitust või veekahjustuste märke. Tõsise niiskusega seotud probleemi tunneb tuppa sisenemisel siseõhu lõhnast ära. Puuduliku hüdroisolatsiooni esimeseks tunnuseks on lahtised plaadid vannitoas (või asendatud plaadid, mis on ära tuntavad nt vuugisegu teise tooni järgi). Tuleb kontrollida, kas uksed ja aknad sulguvad korrektselt (ei ole tursunud). Tuleb otsida ka liiga ilusaid kohti, kus on näha, et tegemist on värske parandustööga. Sellel parandustööl peab olema põhjus (nt. lae servade värske värv viitab võimalikule läbijooksule mida on üritatud varjata).

-Vajumised – tuleb vaadata, kas esineb pragusid, lahtiseid plaate (koputades tunned ära). Hoolsamalt tasub kontrollida seinte ääri ja nurki, kus võimalikud vajumised on kõige tõenäolisemad (ehitajal on seal keeruline pinnast tihendada). Põranda horisontaalsust tasuks samuti kontrollida. Võib-olla on kogu põrandaplaat ära vajunud.

-Termograafia ja rõhutest – külmal ajal annab palju juurde termograafia ja rõhutesti tegemine (termopiltide tegemiseks on vaja, et välis-ja siseõhu temperatuuride vahe oleks vähemalt 20 kraadi). Täna on pakkujaid palju ja hinnad mõistlikud. Siin ei tasu kokku hoida. Saad hea ülevaate maja soojustuse ja õhutiheduse olukorrast. Muidugi tasub valida selline teenuse pakkuja, kes tulemust sulle kommenteerib. Lihtsalt piltidest ei ole tavainimesele palju kasu.

Kui osad probleemid on kõrvaldatavad, siis mõned mitte. Näiteks olukord, kus maja on ehitatud praktiliselt maa peale ilma vundamendita (vt pilti). Sellist olukorda on väga keeruline tuvastada. Konkreetse probleemi reetis üüratu küttearve, kuna ka põrand oli soojustamata. Maja perimeeter oli ca 1m laiuselt lumevaba ka siis kui mujal oli 50cm paksume lumekiht ja väljas 10 kraadi külma.

4. asukoht – kas maja asub põllul, heinamaal, soos jne. Kas on naabreid (rahulolevaid) kellelt asukoha valikut uurida. On objekte mida müüakse ainult suvel, kui on kuiv, sest muul ajal on maja nagu saarel (veega ümbritsetud igast ilmakaarest). Tasub jälgida, et maja asuks ümbritsevast pinnast kõrgemal. Kui majal on kelder, on ka sealt võimalik veega seotud probleeme tuvastada: vee randid seintel, kopituse hais jne

5. ülalpidamise kulud – Palju annab juurde, kui uurida eelmiste hooaegade elektri ja kütte arveid jne. Maja võib ilus ja korralikult tehtud olla, aga kui selle ülapidamine on liialt kallis, siis kaob asjal mõte.

6. Asjatundja abi – kui näiteks naabrite küsitlemine ja omaniku tausta uurimine on jõukohane ilma eriharidust ja kogemusi omamata, siis ehituse kvaliteeti oskab kõige paremini hinnata kogemustega spetsialist. Hindamise maksumus on tühine võrreldes võimalike probleemidega, mis tähelepanuta jätmisel kordi suuremaid summasid neelama hakkavad.

Kui vajad kinnisvara ostueelset ülevaatust, tulen appi. Helista 53427733 või saada e-mail mait@profeld.ee. Ülevaatus sisaldab objekti külastust ja kokkuvõtva akti koostamist, kus on avastatud puudused kirjas koos pildimaterjaliga. Akti alusel on võimalik ehitusfirmadest parandustööde hinda uurida, et teada saada, kui palju kinnisvara tegelikult maksma läheb. Ülevaatuse hind Tallinna piires 100,-.

googleae858061666a078e.html

Kas jätate kodust lahkudes tuled põlema?

**

Autor: Alari Sarv

Tõenäoliselt mitte, sest elektrivalgustus hakkab silma ja selleks kuluv energia on täpselt mõõdetav. Korterite ventileerimisele kuluv energia ei ole aga kohe nähtav. Ometi maksab korteriomanik nii valgustusele kui õhuvahetusele kuluva energia kinni. Õhuvahetust ei saa nii lihtsalt mõõta, maksmine toimub koos korteri küttega ning korteriomanik ei taju õhuvahetuse maksumust.

Kui küttekulude jaotamiseks elamus kasutatakse suhteliselt ebatäpset individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi (IKAS) on kaudne side korteri õhuvahetuse suuruse ja küttearvete vahel olemas.

Aastaid tagasi oli ventilatsiooni projekteerimise aluseks kõigile elamutele ühised normid milles oli määratud eluruumides vajalik värske õhu kogus, samuti WCdest, vannitubadest ja köökidest väljatõmmatav õhukogus.

Praegu kehtiva uued standardid. Ruumide õhuvahetust reguleerib sisekliima standard EVS-EN 15 251:2007. Selles on kolm klassi. 1. klassi nõuded on kõige rangemad, 3. klassi omad kõige leebemad.

Tegelik õhuvahetus kortermajas sõltub oluliselt selle ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tööst. Majades kus toimub nn loomulik ventilatsioon, on selle tõhusus seotud elamu kõrgusega. Mida kõrgem hoone, seda parem on õhuvahetus. Seda just alumistel korrustel.

a TTÜ poolt teostatud uuringu kohaselt oli õhuvahetuskordarvud magamistubades 4 – 25 !!! korda väiksemad 2. klassile ettenähtust. Sama uuring näitas, et puuduliku ventilatsiooni tõttu oli siseõhu suhteline niiskus mõnedes korterites ja süsihappegaasi (CO2) tase enamikus korterites suurem kui madalamale klassile ette nähtud.

Olemasolevate elamute alaventileerimist kinnitavad ka teostatud energiaauditid. Elamu soojusbilansist lähtudes on elamute tegelik keskmine õhuvahetus vaid 20-25% madalamale klassile ettenähtust.

Praegu rakendatakse KredExi toetusrahade abil kortermajades soojussäästumeetmeid. 35% toetuse saamiseks on üldjuhul vaja täiendavalt soojustada elamu välispiirded ja korrastada ventilatsioon koos soojustagastusega. Sageli tehakse siin vigu.

KredExi 35% toetuse saamiseks on vajalik vähemalt 50% küttekulutuste vähenemine, elamu ventilatsioonisüsteemi üleviimine mehaanilisele ventilatsioonile jne. Kas niisugune kokkuhoid on reaalne? Kindlasti on, kuid ei tohi toimida nii, et ülekantud tähenduses „jätate lahkudes tuled põlema“.

Elamutes, kus on paigaldatud eluruumide kütteks ,,Purmo Air“ radiaatorid ja rakendatud mehaaniline ventilatsioon, üldjuhul nii toimitakse. Selle radiaatoritega on lahendatud tubadesse värske õhu juurdevool, mille suurust kasutaja muuta ei saa. Koos mehaanilise ventilatsiooniga tagatakse ruumides pidev normidekohane õhuvahetus ka siis, kui seda ei ole vaja. Sellega kulutakse välisõhu soojendamiseks 4-5 korda rohkem kütteenergiat kui enne soojussäästu meetmete rakendamist.

Kui elamu välispiirded täiendavalt soojustatakse, on normatiivse ventilatsiooni osa elamu küttebilansis keskmiselt > 50% . Tekib küsimus – kas korteriomanikul on vaja maksta välisõhu soojendamise eest.

Ruume tuleks ventileerida vastavalt vajadusele, ka tühi korter vajab õhuvahetust, kuid tunduvalt väiksemas mahus. Elamu ventilatsiooni ja soojustagastuse projekteerimisel peab arvestama sellega, et elamu õhuvahetuse suurus sõltub elanike vajadusest ning on kütteperioodil väiksem normatiivsest (vt diagrammi). Ruumide optimaalsel ventileerimisel saavutatav energiasääst on märkimisväärne ning ka kooskõlas sisekliima standardi nõuetega õhuvahetuse osas.

Ainult elamute optimaalse ventileerimisega on võimalik saavutada energiakulu vähenemine üle 50%.

Eelpooltoodud arvestades tuleks elamu küttesüsteemi uuendamisel loobuda Purmo Air radiaatorite kasutamisest ning värske õhu andmiseks eluruumidesse kasutada ,,fresh“ torusid. Pealegi osutub Purmo Air radiaatorite kasutamine koos IKASiga valeks kuna radiaatori võimsus sõltub lisaks radiaatori pinna temperatuurile ka radiaatorisse võetava külma õhu kogusest.

Lõpetuseks soovitus elamute renoveerimisprojekti projekteerimise lähteülesande koostajatele – ventilatsioonisüsteemi osas tuleks muuta tüüpseks kujunenud allpool toodud punkti sõnastust:

Projekteerida väljatõmmatavast õhust soojuse tagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonsüsteem lahendada selliselt, et oleks minimeeritud elanikepoolne võimalus projekteeritud ja ehitatud süsteemide tööparameetrite omavoliliseks muutmiseks, mille tagajärjel halveneks hoone sisekliima ja/või saaks kahjustada hoone konstruktsioonid. Süsteemi kavandades pidada silmas, et korteri omanike privaatsus saaks võimalikult vähesel määral häiritud projektijärgsete ehitustööde teostamise ajal.

Selle punkti viimane nõue omanike privaatsuse häirimise kohta on igati õigustatud. Seetõttu ei ole mõistlik korterisiseste õhu reguleerimisseadmete nõude esitamine elamutes. Nende seadmete paigaldamine on kulukas ja korrastatud WCdes ning vannitubades korteriomanikele vastuvõtmatu, korterite soojussäästlikul ventileerimisel (s.o. muutuva õhukogusega) ka tarbetu.

Alari Sarv Kütteprojekt OÜ

sarved@hot.ee

Trigon Venemaa fond septembris 2015

**

September oli maailma aktsiaturgudel taaskord nõrk kuu. Mõlemad globaalsed võrdlusindeksid MSCI DM ja MSCI EM lõpetasid antud kuu negatiivse poole peal. MSCI Russia TR indeks langes 4,0%, samas kui Trigon Venemaa Top Picks Fond edestas võrdlusindeksit ja langes 1,6%. Fond edestab endiselt suurelt võrdlusindeksi tootlust aasta algusest, olles tõusnud 33,0% võrrelduna võrdlusindeksi 17,8% tootlusega. Indeksi edestamine on veelgi suurem võrrelduna alternatiivse RTS2 indeksiga, mille tootlus on aasta algusest 10,4%. Nafta hinnad püsisid madalatel tasemetel, olles jätkuvalt volatiilsed, mil Brent nafta hind kauples alla 48 USA dollari barreli kohta. Venemaa rubla püsis võrreldes nafta hinna kõikumisega stabiilsemana. Kõige negatiivsem uudis tekkis 2016. aasta riigieelarve arutelul, mis tuleks esitada 25. oktoobriks riigiduumale. Rangem riigieelarve ja eelarve piirangud on sundinud valitsust kaaluma ära võtma osa erakorralisest kasumist, mille toorainete eksportijad teenisid nõrgenenud valuuta tõttu. Kuigi mõju kindlatele sektoritele on veel teadmata, on tekitatud pretsedent mille raames püütakse maksustada kasumit, mis on teenitud rubla devalveerimise tõttu. Fond jätkab oma strateegiat, keskendudes rohkem kodumaisele turule orienteeritud ettevõtetele, mis on atraktiivsema riski-tulu profiiliga. Kuigi makromajanduslik keskkond on väljakutseks Venemaa tarbijaskonnale, on võrreldes eelmise aastaga märgata varajasi märke aeglustuvast inflatsioonist, mis peaks positiivselt mõjutama reaaltulu ning jaemüüki. Augustis langes jaemüük 9,1% võrrelduna eelmise aastaga, jäädes samale tasemele juuli näitajatega. Eelmise aastaga võrreldes langesid investeeringud augustis 6,8%, mis on märkimisväärselt parem kui juulis, mil langus oli 8,5%. Tööstussektori madalseis tundub olevat saavutanud põhja – tööstustoodang langes augustis eelmise aastaga võrrelduna 4,3% versus juuli 4,7% langusega. Praeguses madala majanduskasvuga keskkonnas keskendume ettevõtetele, millel on kõrge äri operatsiooniline efektiivsus ja mastaabisääst, samuti ka headele dividendimaksjatele, mis on tugeva rahavooga. Venemaa aktsiaturg on jätkuvalt madala kaupemisaktiivsusega ning mõjutatud peamiselt poliitilistest uudispealkirjadest, mitte fundamentaalnäitajatel põhinevast analüüsist. Investeerimisstrateegiat on eelmise aasta jooksul mõjutanud geopoliitilised sündmused ning 2014. aastal mitmete riikide poolt kehtestatud majandussanktsioonid. Hiljutised järsud müügilained ning viimase kahe-kolme aasta jooksul valitsenud Venemaa halb kuvand on viinud Venemaa turu alla 2008. aasta kriisi taseme. MSCI Russia indeks kaupleb 5,5x P/E ja 0,55x P/B suhtarvul. Trigon Venemaa Top Picks Fond portfell kaupleb kaalutud 7,9x oodatud 2015. aasta kasumil ning 5,3% dividenditootlusega. 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 veebr 06veebr 07veebr 08veebr 09veebr 10veebr 11veebr 12veebr 13veebr 14veebr 15 NAV, A-osak (EUR) Fond investeerib globaalsetel turgudel kaubeldavatesse väärtpaberitesse, keskendudes põhiliselt Venemaa turule. Fondi portfell koosneb umbes 20-25 aktsiast, mis on meie investeerimismeekonna analüüsi põhjal kõige atraktiivsemalt hinnatud. Fond otsib investeeringute tegemisel võimalikult head riski-tulu suhet, arvestades sealjuures nii fundamentaalset kui ka tehnilist analüüsi ja regiooni aktsiaturgude ebaefektiivsusest tulenevaid võimalusi. 3,8% 4,1% 5,9% 6,8% 10,0% 11,6% 11,6% 13,6% 15,3% 17,2% Raha Telekomid IT Kinnisvara Tarbekaubad Tooraine Tööstus Energia Tervishoid Finants Investeeringud sektorite

Trigon

Soojussääst kortermajades

**

Soojussäästu võimalustest kortermajades
Autor: Alari Sarv

Soojuse kokkuhoiu vajaduses korteriomanikud tavaliselt ei kahtle. Mida kallimaks energia muutub, seda rohkem soovitakse seda säästa.

Kuidas seda teha? Seda iseloomustab küllaltki hästi alljärgnev diagramm 180 korteriga 9 korruselise paneelmaja energiaauditist.

Elamu otsaseinad ja katus olid juba eelnevalt lisasoojustatud ning enamus vanu aknaid välja vahetatud õhutihedate plastakendega.

Korteriühistu üldkoosolek otsustas 1. säästupaketis soojustada külgseinad. Säästupakett 2 sisaldab välisseinte soojustamist ja ühetoru küttesüsteemi uuendamist. Säästupakett 3 sisaldab välisseinte soojustamist, ühetoru küttesüsteemi uuendamist ja soojustagastusega ventilatsiooni rajamist.

Säästupakettide tasuvuse hindamiseks on välisseinte lisasoojustamise maksumus koos rõdude korrastamisega ca 400000 €, küttesüsteemi uuendamise maksumus ca 150000 € ning soojustagastusega ventilatsiooni rajamine ca 200000 € .

Soojavee süsteemi kommunaalkulud.

Elamu kommunaalkulude diagrammilt on näha et kulutused soojaveele on suuremad kui kulutused küttele pärast 2. säästupaketti. Kas on võimalik kulutusi soojale veele oluliselt vähendada ?

Seda saab teha:

soojavee tarbimise vähendamisega ,
soojavee valmistamiseks heitvee ja ventilatsiooniõhu jääksoojuse kasutamisega
soojaveesüsteemi ringluskadude vähendamisega.

Tarbimise vähendamisele aitavad kaasa korteritesse paigaldatud soojaveearvestid ja vannitubade ümberehitus, kus vann on asendatud duššinurgaga.

Kommunaalkulusid soojavee valmistamiseks saab vähendada ventilatsiooni soojustagastuse süsteemi abil. Arvestades, et süsteemist saadud soojust kasutatakse kütteperioodil elamu kütteks ja ventilatsiooniks ning kütteperioodi vaheajal soojaveevarustuseks, vähenevad kommunaalkulud soojaveesüsteemis ca 10%. Samas suurusjärgus saab vähendada kulutusi, kasutades elamust kanalisatsiooni juhitud heitvee soojust tarbevee eelsoojenduseks toru-torus soojusvahetite abil. Kasutades soojusvahetit koos soojuspumbaga, vähenevad kulutused ca 20%.

Soojaveesüsteemis kulutatakse energiat vee soojendamisele ja soojaveesüsteemi ringluskadudele. Elamul on eraldi soojusarvestid soojaveesüsteemis ja küttesüsteemis tarbitud energiakulu mõõtmiseks. Soojaveesüsteemi antavast soojusest kulutati 63% soojavee valmistamiseks ja 37% ringluskadudeks.

Elamu aastane soojaveesüsteemi energiatarve oli 575 MWh, s.h ringluskadu 220 MWh. Põhiline osa ringluskadudest kulutatakse vannitubade kütteks seal paiknevate küttesiugude ehk käterätikuivatite abil. Võttes ühe küttesiu keskmiseks võimsuseks 120 W, tarbivad 180 korteri küttesiud aastas ca 190 MWh. Kas vannitubade aastaringne pidev kütmine on otstarbekas? Võib olla on õigem enne vannitoa kasutamist selle õhutemperatuuri soovi korral ajutiselt tõsta elektriküttekeha (puhuri) abil.

Kuna läbi vannitoa käib suurem osa korteri ventilatsiooniõhust, tundub suure õhukoguse soojendamine (ka suvel) enne korstnasse juhtimist raha raiskamisena. Olgu veel lisatud, et pesu kuivatamise seisukohalt on oluline vannitoa korralik ventileerimine, mitte seal mõne kraadi võrra kõrgem õhutemperatuur.

Elamu küttekulud sisaldavad nii kütteks kui ventilatsiooniks ehk õhuvahetuseks vajatavat energia maksumust ja neid käsitletakse koos. Elamu küttekulud on seda suuremad, mida suurem on õhuvahetus ja vastupidi.

Kui küttesüsteem ei taga ruumis soovitud temperatuuri, püütakse takistada külma õhu juurdevoolu ruumi ning toimub korteriomanikule pealesunnitud ruumi alaventileerimine. Soojuse kokkuhoiuks tehtav elamu seinte lisasoojustamine ehk ,,kasuka selgapanemine“ või katuse lisasoojustamine („sooja mütsi pähepanek“) on kõigile arusaadav. Kas seda teha kohe või lükata tulevikku? Kui kallist ,,kasukat“ osta on omaette küsimus. Samas ei saa ära unustada, et koos ,,kasuka“ muretsemisega on vajalik uuendada elamus vana ühetoru küttesüsteem (säästupakett 2). Vastasel juhul osutub küllaltki suur osa korteritest üleköetuks ning osa võimalikust soojussäästust lastakse akende kaudu välja. Sel juhul saame rääkida sundventilatsioonist, mille määr ületab mitmekordselt vajaduse.

Küttesüsteemi halvast tööst tingitud sundventilatsioon mõjutab oluliselt elamu küttekulutusi, kui ruumide soojussäästlik ventileerimine ei ole võimalik.

Olemasoleva ühetoru küttesüsteemi põhiliseks puuduseks on radiaatorite võimsuse reguleerimise puudumine. Algselt reguleerimiseks paigaldatud kolmikkraanid ei ole sageli töökorras. Samuti ei ole võimalik paigaldada individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi, mille abil tagada elamu soojussäästlik küte ja ventilatsioon.

Ventilatsiooni osas on energiaauditis arvestatud korterite optimaalse ventileerimisega. See tähendab, et normatiivset õhuhulka kasutatakse siis, kui korter on standardkasutuses. Kui inimesi ega loomi kodus ei ole, siis piisab nn valveventilatsioonist. Selle puhul lastakse ruumi ca 5 korda vähem külma õhku.

Õhuvahetuse vähendamisega vähenevad ka küttekulud.

Kokkuhoidu võimaldab uus kahetoru küttesüsteem koos individuaalse küttekulu arvestusega (IKAS). IKAS on vajalik huvi tekitamiseks ruumide optimaalseks ventileerimiseks. Vähendamaks küttearveid, katkestatakse enne korterist lahkumist külma õhu juurdevool tubadesse (suletakse värskeõhu klapid). Praktika on näidanud, et IKAS kasutamine vähendab lisasoojustatud elamu küttekulu 15-25%. Sellist suurt küttekulu vähenemist ei saa ainult põhjendada ruumide õhutemperatuuri madalamaks reguleerimisega ning sellest tingitud ,,naabriküttega“ või läbi akende toimiva ,,päikseküttega“. Põhiline soojussääst tekib külma õhu juurdevoolu piiramisest ruumidesse, mis ei ole standartkasutuses.

Lisasoojustatud elamu küttebilansis oleks auditeeritava elamu aastane energiakulutus normatiivsel õhuvahetusel 410 MWh , mis moodustab 48% elamu küttetarbest (vt lisatud diagrammi). Seda osa saab optimaalse ventileerimisega oluliselt vähendada.

Ruumide optimaalseks ventileerimiseks peavad korteriomanikul peale huvi olema ka võimalused seda teha.

Kortermajad, kus ei paigaldata tsentraalset ventilatsiooni soojustagastuse süsteemi,

ei ole otstarbekas monteerida ventilatsioonikorstnatele ühiseid väljatõmbe ventilaatoreid. Tuleks paigaldada iga korteri WC/vannitoa ventilatsioonikanali ette mitmekiiruseline ventilaator ja kööki köögikubu. Nende paigaldus toimub korteriomanike soovil ja finantseerimisel.

Kortermajades, kus paigaldatakse tsentraalne ventilatsiooni soojustagastuse süsteem, tekitatakse ventilatsioonikanalites süsteemi poolt hõrendus ja korteritesse täiendavaid ventilaatoreid paigaldada ei ole vaja. Väljatõmmatava õhu kogus sõltub kompensatsiooniõhu olemasolust korterites, mida saab piirata fresh-torude sulgemisega. Õigem on piirata korteri õhuvahetust väljatõmbe kanali ette paigaldatava reguleeritava plafooni või klapiga, millel on avad valveventilatsiooni jaoks. Reguleeritava plafooni või klapi paigaldamine toimub korteriomanike soovil ja finantseerimisel.

Eelpoolmainitud soovitused kortermajade ventilatsiooni korralduses on risti vastupidised seni propageeritavatele, mille eesmärgiks on tagada korterites 24/7 stabiilne õhuvahetus. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel seati üheks tingimuseks rajada süsteem, mis ei võimaldaks korteriomanikel süsteemi õhukoguste muutmist. See tähendaks aga põhjendamatuid energiakulutusi.

Elamute õhuvahetuseks peab kasutama optimaalset ventilatsiooni, sest tühjade korterite (tubade) ventileerimine täismahus on raha tuulde viskamine.

IFO indeks

**

Võrreldes 1990.aastaga andmete IFO indeks näitab nüüd raha, mis oleks ühilduv kasvuga 3-5%, kui tegelikult kasv on 0-1% .See on, sest IFO indeks on tugevalt keskendunud tööstuse majandusele ja eriti töötlevale sektorile.

Trigon detsember 2014

**

Detsember 2014

Trigon Uus Euroopa Fond:
-5.9%

Stoxx EU Enlarged TR:
-5.3%

Tootluse vahe:
-0.6%

2014 aasta algusest

Trigon Uus Euroopa Fond:
-3.0%

Stoxx EU Enlarged TR:
-3.0%

Tootluse vahe:
0.0%

Fondi detailid

Fondijuht:
Mehis Raud

UCITS IV:
Jah

CityWire:
AAA

Morningstar:
5-tärni (3, 5, 10 aastat)

Õigus turustada avalikult fonde:
Eesti, Soome, Rootsi, Šveits, Suurbritannia, Austria, Saksamaa

Trigon Uus Euroopa Fond
Stoxx EU Enlarged TR
Alfa
Peamised tuluallikad

2014
-3.0%
-3.0%
0.0%
Rumeenia dividenditootlus,
Sloveenia ettevõtted

Volatiilsus
12.4%
13.3%

2013
24.0%
1.9%
22.0%
Rumeenia ja Sloveenia

Volatiilsus
8.6%
14.7%
ettevõtted

2012
24.0%
26.0%
-2.0%
Eesti turu ümberhindamine,

Volatiilsus
9.1%
17.3%
Rumeenia ettevõtted

2011
-9.5%
-27.0%
17.5%
Eesti ettevõtete valuatsioonid,

Volatiilsus
14.7%
24.1%
Regiooni telekomi sektor

2010
25.8%
12.1%
13.7%
Tšehhi dividenditootlus, Poola

Volatiilsus
14.9%
22.4%
keskmise suurusega ettevõtted

2009