Kuidas teostada vannitoa plaatimistöid?

Autor: todoolen

Kui Te olete otsustanud uuendada oma vannitoa välimust , siis kõige targem oleks muidugi valida profesionaal. Omajõududega hakkama saamiseks peaks tutvuma mõningate näpunäidetega.

Plaatimistöödele eelnevalt tuleks korrastada pinnad. Nii põrandad kui seinad. Pinnad peaksid olema sirged, seda saab kontrollida loodi või sirge latiga. Kui pinnad on ebatasased, siis tuleks seinad tasandada tsemendipõhise tasandusseguga ja põrand valada. Enne tuleks pinnad töödelda nakkedispersiooniga (Primer). See kindlustab nakkumise valatava või tasandatava pinnaga .

Kui otsustate trapiga dušširuumi kasuks, peaksid kalded olema trapi suunas, minimum 1cm meetrile, et vesi saaks ära joosta. Pärast valu tegemist ja selle kuivamist tuleks sein uuesti üle töödelda nakkedispersiooniga (Primeriga) . Selle kuivamise järel tuleks seinad katta vesieristusega. Seinte liitekohad ja vuugid tuleb katta nurgatugevduslindiga , mis kleebitakse vesieristusega. Vesieristuse kihi paksuse määrab vastava toote tootja. Järgmisel päeval saab alustada seinte plaatimistöödega.

Tuleks välja arvutada plaatide jaotus nii, et seinte äärtesse jääks mitte vähem kui pool plaati. Plaatimist tuleks alustada teisest reast, alla toetuseks saab panna loodi või mõne sirge karkassi. Segukamm tuleks valida vastavalt plaadisuurusele. Segukammi hambaid on erinevate mõõtudega, mida suurem plaat , seda suuremad hambad. Vuukide jätmiseks võib kasutada vuugiriste või vuuginööri. Kogemustega plaatija saab ilma vuugiristideta kergesti hakkama. Iga plaadirea horisontaalsesse vuuki tuleb paigaldada vuuginöör.

Pärast seinte plaatimist tuleb puhastada põrand (näiteks mahakukkunud segu) ning seejärel üle teha nakkedispersiooniga. Kuivamise järel vesieristada ning põranda ja seina ühendusnurgad kleepida tugevduslindiga. Järgmisel päeval saate alustada põranda plaatimisega. Tasuks jälgida plaadijaotust nagu seinte puhulgi. Põranda plaatimisel tuleks kasutada vuugiriste. Kui põrandal on äravoolutrapp, siis parem oleks jätta trapi ümber plaadi tehaseserv, et ei vigastaks jalgu, varbaid jms. Kui plaadijaotus ei võimalda, siis lõigatud servad liivapaberiga töödelda. Kui põrandal plaat kuivanud, siis tuleks plaatida seinte kõige esimene rivi. Kogu plaatimistöö kuivamise järel peaks vuukima kõigepealt seina ning seejärel põranda. Vuugisegu surutakse vuukidesse kummilabidaga. Vuugijäägid tuleks plaadi pinnalt maha pesta niiske svammiga (mitte ainult pind, vaid vuugid ka ühtlaseks pesta) . Enne pesemist võiks lasta vuugil kuivada umbes pool tundi (olenevalt siis plaaditüübist , ruumi temperatuurist jms). Plaadipind korralikult puhtaks pesta! Järgmisel päeval tuleb põrandate ja seinte liitekohad (sisenurgad) tihendada sanitaarsilikooniga. Plaatimistöö jaoks kasuta kindlasti ühe firma tooteid (vesieristus, plaatimisegu jne), et tagada tootjapoolne garantii.

Pärast põhitõdede uurimist tekib kindlasti veel palju küsimusi, kuid plaatimistöö selgeks tegemiseks võib-olla ei aitagi ainult kirjutatud juhendist. Kui tundub see endale siiski liiga keeruline ja soovite kvaliteetset ja professionaalset teenust ja tulemust , siis tasuks valida kogenud tegija.

Plaadimerk OÜ

Tallinnas Tähe tn 40 kortermaja renoveerimine energiatõhususe suurendamine ebaõnnestus.

 

 

Avaldus ehituspraagist.

ASjaosalised:

P.P.Ehitusjärelevalve OÜ reg.nr.11270056 esindaja: MATI KELINDEMAN ,see ehitusjärelevalve firma on ehitusjärelevalve firma on Eesti Tööstus – Kabanduskoda
registrikood: 80004733   lliige,kellele P.P.Ehitusjärelevalve OÜ oma halva tegevusega tõi kahju.

Revin Grupp OÜ reg.nr. 11896241 juhataja Lauri Raud.

Tolira ehitus OÜ reg.nr. 11130757 juhataja Lauri Raud ja töödejuht Henri Lillevälja .

Tähe tn 40 korteriühistu reg.nr. 80014755 ,alustas augustis 2016 oma korterelamu rekonstrueerimist.
Kohustuslikul reklaami stendil maja ees on öeldud,et peatöövõtjaks on Revin Grupp OÜ –
Tegelikult peatöövõtjaks oli Tolira ehitus OÜ.
Omanikujärelevalveks on märgitud P.P.Ehitusjärelevalve OÜ Mitmel korral saatsin Tähe 40 juhatusele emaile,sest tööde kvaliteet objektil jätts soovida.Kuid vastuseid juhatusest viimasel ajal minule ei laekunud
.Pöördusin P.P. Ehitusjärelevalve OÜ poole ,kes pidi antud objektil kvaliteeti kontrollima,kuid ehitusjärelvalvega tegelema pidav MATI KELINDEMAN telefonitsi üiles ,et selle küsimusega pean hoopiski pöörduma Tähe 40 juhatuse liikme Marek Põldeots’a poole,kes rõõmsalt teatas minule,et puudused on likvideeritud-see aga ei vastanud tõele,sest ehituspraaki on palju.
Tekkis küsimus miks juhatus ei hooli ehituskvaliteedist antud objektil,miks ta ei vasta kirjadele ja miks makstakse praagi eest raha Ehitusjärelevave OÜ-le,peatöövõtjale jt ja seda kõik korteriühistu liikmete rahast.
Paistab,et nimetatud ametimehed kavatsevad omavahel ära jagada riigi poolt antav objekti renoveerimise suur toetus,mis on uhistule ettenähtud.
Objektil on järgmised ehituskvaliteedi puudused,mis kuuluvad likvideerimisele,ka hinna alandamine vastavalt Võlaõigusseaduse sätetele  peab olema rakendatud antud objektil koostöös tellijaga:
Anmeri OÜ põhiprojekti joonisel S-2 on toodud

AVAPALEDE SOOJUSTAMINE JA VEEPLEKKIDE PAIGALDAMINE
PROJEKTEERITUD ALUMINE HORISONTAALNE AVAPÕSK.

Siin on ettenähtud ET AKNA VEEPLEKI ALUNE PEAB OLEMA
täidetud SOOJUSMATERJALIGA.Kuid tegelikult on paigaldatud
mingisugune ehitussegu-nii et aknaveepleki all ehitaja poolt on moodustatud lubamatu külmsild.

Veepleki alla jäi paigaldamata hüdroisolatsioon.
Aknapleki ülespööre on alla 18 mm.
Isesurvestav tihend aknapleki ülespöörde ja aknapõse vahele jäi paigaldamata.
Aurutõkkelint ja tihendusmass jäi paigaldamata ka akna ülemine veenina jäi ehitajal tegwmata.Aknaplekid on paigaldatud 5* kaldega,olgu et norm näeb ette kalde suuruseks minimaalselt 15*,see on nii ehitaja ,kui ka Anmeri OÜ projekteerija suur viga.Talvepäevadel toa õhu temperatuur akna juures oli kõigist 14*C,sellest on kõrge õhu niiskus ja kannatab maja elanike tervis:köha,nohu jne
Aknalauad jäid kinnitamata Capatect montaažidetailide ja müüriankrute abil. Ühe müüriankru kohta võetakse 2 Capatect-Schlagschrauben kruvi, et vältida aknalaua vetrumist.
Aknalaua alune õõnsus jäi täitmata isolatsioonimaterjaliga. Aknalaua alumine külg jäi kleepimata üle CapatectAntidröhn-band ribaga.
Akna alla ehitaja tekitas meile täiendava külma silla,mis energiatõhususe suurendamist antud elamus takistab.

Ka lodža piirde katmine plekiga on ebaõnnestunud
Villaribadega laiusega 200mm jäid  soojustamata avadeümbrused.
Kahjuks maja konstruktsioonidesse jäid suurel hulgal külmad sillad,mis on lubamatu.Nõutav sisekliima pole tänaseni saavutatud,korteris on liiga suur õhu niiskus,mis mõjub halvasti elanike tervisele.
Toa temperatuuri mõõtmisel selgus et külmal talvepäeval õhutemperatuur akna juures oli kõigist 14*CKaetud tööde aktid koostada on vaja kindlasti.

Kuna asjaosalised ja Tallinna linnavalitsuse Nõmme linnaosa valitsuse tegelased minu kirjadele ei vasta,palun lugejatel antud juhtumi kohta avaldada oma arvamust.

Ehitajaid oma korda palun alustada praagi likvideerimist antud majas kiiremini.

Tähe tn 40 elanik E.Sepp jt.

Soojussäästu võimalustest kortermajades

Autor: Alari Sarv

Soojuse kokkuhoiu vajaduses korteriomanikud tavaliselt ei kahtle. Mida kallimaks energia muutub, seda rohkem soovitakse seda säästa.

Kuidas seda teha? Seda iseloomustab küllaltki hästi alljärgnev diagramm 180 korteriga 9 korruselise paneelmaja energiaauditist.

Elamu otsaseinad ja katus olid juba eelnevalt lisasoojustatud ning enamus vanu aknaid välja vahetatud õhutihedate plastakendega.

Korteriühistu üldkoosolek otsustas 1. säästupaketis soojustada külgseinad. Säästupakett 2 sisaldab välisseinte soojustamist ja ühetoru küttesüsteemi uuendamist. Säästupakett 3 sisaldab välisseinte soojustamist, ühetoru küttesüsteemi uuendamist ja soojustagastusega ventilatsiooni rajamist.

Säästupakettide tasuvuse hindamiseks on välisseinte lisasoojustamise maksumus koos rõdude korrastamisega ca 400000 €, küttesüsteemi uuendamise maksumus ca 150000 € ning soojustagastusega ventilatsiooni rajamine ca 200000 € .

Soojavee süsteemi kommunaalkulud.

Elamu kommunaalkulude diagrammilt on näha et kulutused soojaveele on suuremad kui kulutused küttele pärast 2. säästupaketti. Kas on võimalik kulutusi soojale veele oluliselt vähendada ?

Seda saab teha:

soojavee tarbimise vähendamisega ,
soojavee valmistamiseks heitvee ja ventilatsiooniõhu jääksoojuse kasutamisega
soojaveesüsteemi ringluskadude vähendamisega.

Tarbimise vähendamisele aitavad kaasa korteritesse paigaldatud soojaveearvestid ja vannitubade ümberehitus, kus vann on asendatud duššinurgaga.

Kommunaalkulusid soojavee valmistamiseks saab vähendada ventilatsiooni soojustagastuse süsteemi abil. Arvestades, et süsteemist saadud soojust kasutatakse kütteperioodil elamu kütteks ja ventilatsiooniks ning kütteperioodi vaheajal soojaveevarustuseks, vähenevad kommunaalkulud soojaveesüsteemis ca 10%. Samas suurusjärgus saab vähendada kulutusi, kasutades elamust kanalisatsiooni juhitud heitvee soojust tarbevee eelsoojenduseks toru-torus soojusvahetite abil. Kasutades soojusvahetit koos soojuspumbaga, vähenevad kulutused ca 20%.

Soojaveesüsteemis kulutatakse energiat vee soojendamisele ja soojaveesüsteemi ringluskadudele. Elamul on eraldi soojusarvestid soojaveesüsteemis ja küttesüsteemis tarbitud energiakulu mõõtmiseks. Soojaveesüsteemi antavast soojusest kulutati 63% soojavee valmistamiseks ja 37% ringluskadudeks.

Elamu aastane soojaveesüsteemi energiatarve oli 575 MWh, s.h ringluskadu 220 MWh. Põhiline osa ringluskadudest kulutatakse vannitubade kütteks seal paiknevate küttesiugude ehk käterätikuivatite abil. Võttes ühe küttesiu keskmiseks võimsuseks 120 W, tarbivad 180 korteri küttesiud aastas ca 190 MWh. Kas vannitubade aastaringne pidev kütmine on otstarbekas? Võib olla on õigem enne vannitoa kasutamist selle õhutemperatuuri soovi korral ajutiselt tõsta elektriküttekeha (puhuri) abil.

Kuna läbi vannitoa käib suurem osa korteri ventilatsiooniõhust, tundub suure õhukoguse soojendamine (ka suvel) enne korstnasse juhtimist raha raiskamisena. Olgu veel lisatud, et pesu kuivatamise seisukohalt on oluline vannitoa korralik ventileerimine, mitte seal mõne kraadi võrra kõrgem õhutemperatuur.

Elamu küttekulud sisaldavad nii kütteks kui ventilatsiooniks ehk õhuvahetuseks vajatavat energia maksumust ja neid käsitletakse koos. Elamu küttekulud on seda suuremad, mida suurem on õhuvahetus ja vastupidi.

Kui küttesüsteem ei taga ruumis soovitud temperatuuri, püütakse takistada külma õhu juurdevoolu ruumi ning toimub korteriomanikule pealesunnitud ruumi alaventileerimine. Soojuse kokkuhoiuks tehtav elamu seinte lisasoojustamine ehk ,,kasuka selgapanemine“ või katuse lisasoojustamine („sooja mütsi pähepanek“) on kõigile arusaadav. Kas seda teha kohe või lükata tulevikku? Kui kallist ,,kasukat“ osta on omaette küsimus. Samas ei saa ära unustada, et koos ,,kasuka“ muretsemisega on vajalik uuendada elamus vana ühetoru küttesüsteem (säästupakett 2). Vastasel juhul osutub küllaltki suur osa korteritest üleköetuks ning osa võimalikust soojussäästust lastakse akende kaudu välja. Sel juhul saame rääkida sundventilatsioonist, mille määr ületab mitmekordselt vajaduse.

Küttesüsteemi halvast tööst tingitud sundventilatsioon mõjutab oluliselt elamu küttekulutusi, kui ruumide soojussäästlik ventileerimine ei ole võimalik.

Olemasoleva ühetoru küttesüsteemi põhiliseks puuduseks on radiaatorite võimsuse reguleerimise puudumine. Algselt reguleerimiseks paigaldatud kolmikkraanid ei ole sageli töökorras. Samuti ei ole võimalik paigaldada individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi, mille abil tagada elamu soojussäästlik küte ja ventilatsioon.

Ventilatsiooni osas on energiaauditis arvestatud korterite optimaalse ventileerimisega. See tähendab, et normatiivset õhuhulka kasutatakse siis, kui korter on standardkasutuses. Kui inimesi ega loomi kodus ei ole, siis piisab nn valveventilatsioonist. Selle puhul lastakse ruumi ca 5 korda vähem külma õhku.

Õhuvahetuse vähendamisega vähenevad ka küttekulud.

Kokkuhoidu võimaldab uus kahetoru küttesüsteem koos individuaalse küttekulu arvestusega (IKAS). IKAS on vajalik huvi tekitamiseks ruumide optimaalseks ventileerimiseks. Vähendamaks küttearveid, katkestatakse enne korterist lahkumist külma õhu juurdevool tubadesse (suletakse värskeõhu klapid). Praktika on näidanud, et IKAS kasutamine vähendab lisasoojustatud elamu küttekulu 15-25%. Sellist suurt küttekulu vähenemist ei saa ainult põhjendada ruumide õhutemperatuuri madalamaks reguleerimisega ning sellest tingitud ,,naabriküttega“ või läbi akende toimiva ,,päikseküttega“. Põhiline soojussääst tekib külma õhu juurdevoolu piiramisest ruumidesse, mis ei ole standartkasutuses.

Lisasoojustatud elamu küttebilansis oleks auditeeritava elamu aastane energiakulutus normatiivsel õhuvahetusel 410 MWh , mis moodustab 48% elamu küttetarbest (vt lisatud diagrammi). Seda osa saab optimaalse ventileerimisega oluliselt vähendada.

Ruumide optimaalseks ventileerimiseks peavad korteriomanikul peale huvi olema ka võimalused seda teha.

Kortermajad, kus ei paigaldata tsentraalset ventilatsiooni soojustagastuse süsteemi,

ei ole otstarbekas monteerida ventilatsioonikorstnatele ühiseid väljatõmbe ventilaatoreid. Tuleks paigaldada iga korteri WC/vannitoa ventilatsioonikanali ette mitmekiiruseline ventilaator ja kööki köögikubu. Nende paigaldus toimub korteriomanike soovil ja finantseerimisel.

Kortermajades, kus paigaldatakse tsentraalne ventilatsiooni soojustagastuse süsteem, tekitatakse ventilatsioonikanalites süsteemi poolt hõrendus ja korteritesse täiendavaid ventilaatoreid paigaldada ei ole vaja. Väljatõmmatava õhu kogus sõltub kompensatsiooniõhu olemasolust korterites, mida saab piirata fresh-torude sulgemisega. Õigem on piirata korteri õhuvahetust väljatõmbe kanali ette paigaldatava reguleeritava plafooni või klapiga, millel on avad valveventilatsiooni jaoks. Reguleeritava plafooni või klapi paigaldamine toimub korteriomanike soovil ja finantseerimisel.

Eelpoolmainitud soovitused kortermajade ventilatsiooni korralduses on risti vastupidised seni propageeritavatele, mille eesmärgiks on tagada korterites 24/7 stabiilne õhuvahetus. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel seati üheks tingimuseks rajada süsteem, mis ei võimaldaks korteriomanikel süsteemi õhukoguste muutmist. See tähendaks aga põhjendamatuid energiakulutusi.

Elamute õhuvahetuseks peab kasutama optimaalset ventilatsiooni, sest tühjade korterite (tubade) ventileerimine täismahus on raha tuulde viskamine.

Tulemus:Trigon Uus Euroopa Fond

Investeeringute piirkond: Euroopa Liidu uued liikmesriigid ja kandidaatriigid, põhirõhk Poolal, Tšehhi Vabariigil ja Ungaril.

Väärtusinvesteerimise printsiibil juhitav aktsiafond, mis investeerib piiratud arvu hoolikalt valitud ettevõtetesse.

Fondi juhtimisel ei järgita ühtegi kindlat võrdlusindeksit.

Fookus: väärtusettevõtted; ettevõtted, mis pakuvad kõrget dividenditootlust ja/või on oma varade väärtusega võrreldes turul alahinnatud. Need on tüüpiliselt tugeva bilansiga ettevõtted enamasti mittetsüklilistes sektorites.

Eesmärk: saavutada järjepidevalt turust parem pikaajaline tootlus, hoides samal ajal Fondi volatiilsust turu keskmisest volatiilsusest madalamal.

Fond hoiab umbes 30 erinevat väärpaberit, mis pakuvad Fondijuhi arvates sihtturgudel parimat väärtust.

Investeeringud põhinevad soodsal riski-tulu suhtel ja ettevõtete põhjalikul analüüsil, mis võtab arvesse ettevõtte fundamentaalset väärtust ning võrdleb seda hetke turuhinnaga.

Thomson Reuters gruppi kuuluv Lipper fondiplatform on korduvalt tunnustanud Trigon Uus Euroopa Fondi, mis on kolme ja viie aasta lõikes näidanud sarnaste fondide seas parimat tootlust.

Investeerinud kinnisvarasse

Trigon Capital on investeerinud kinnisvarasse alates 90-ndate keskpaigast. Meie investeerimisstiil on paindlik ning võimalustele avatud, nii oleme ligi 20 aastase investeerimisperioodi jooksul omanud kontrollivaid osalusi Baltikumi juhtivates ehitus- ja kinnisvarafirmades (Reval Hotellid, EMV ja Koger & Sumberg), arendanud uusi kodusid Eestis, Venemaal ning Horvaatias ning olnud partneriks Eesti riigile uue Tallinna vangla arendusel.

Trigon Capital investeerib arenevatele turgudele (seni oleme investeerinud Eestisse, Venemaale, Ukrainasse ning Horvaatiasse). Need turud pakuvad meie hinnangul atraktiivsemat riski ja tulususe suhet omades oluliselt madalamat võlataset ning kõrgemat majanduskasvu potentsiaali kui arenenud turud.

Riskide maandamise seisukohalt oleme kasutanud vähesel määral finantsvõimendust ning investeerimisel keskendunud piirkondadele kus omame kohapealset meeskonda ning varasemat kogemust (Eestis tegutseme alates 1994. aastast, Venemaal 1995, Horvaatias 2005 ning Ukrainas alates 2006. aastast).

Meie investorid on jõukad eraisikud, pensionifondid ja teised institutsionaalsed investorid. Lisaks töötame strateegiliste kinnisvarainvestoritega kohalike investeerimismandaatide läbiviimisel. Trigon Capital on olulises osas kaasinvesteerinud kinnisvaraprojektidesse.

Absoluutse niiskuse mõõtmine (CM mõõtmine)

<a href=”http://Esten OÜ
Tööjuhend

CM mõõtmist kasutatakse aluspõranda absoluutse niiskustaseme kindlaks määramiseks.
Maksimum lubatud eluruumide aluspõranda niiskus CM- mõõtjaga mõõdetuna võib olla:
Betoonpõrand (CS): standard 2,0
Kaltsiumsulfaat või anhüdriit tasandus: kuni 0,3%

Põrandaküttega aluspõranda puhul võetakse mõõtmistulemused ainult ettenäidatud kohtadest.
Betoonpõrand (CS) : standard 1,8
Kaltsium sulfaat või anhüdriit tasandus: kuni 0,3%

Enne proovi võtmist niiskuse mõõtmiseks tuleks teha järgnevat:
• Kontrollida, et CM niiskuse analüsaator oleks õhukindlalt suletud ja vajadusel pitseerida see uuesti
• Niiskusemõõtja anumasse tuleks asetada 4 kaasasolevat palli
• Ühenda skaala niiskusemõõtja korpuse külge
• Valmista ette uhmer, uhmrinui ja spaatel
• Täida sertifikaadil need read, kus on ära märgitud koht, ruum, põranda tüüp, kuupäev, testi läbiviija. Hiljem täidetakse testi tulemuse rida

Põranda proovi võtmisel tuleks silmas pidada:
• Proov tuleks võtta ja ette valmistada võimalikult kiiresti
• Ettevalmistamise ajal tuleb proove kaitsta otsese päikesevalguse ja tõmbetuule eest
• Proov tuleks purustada võimalikult väikesteks tükkideks, et CM niiskuse mõõtja anum saaks proovi täielikult (nelja palli abil) peenestada.

Test tuleks läbi viia järgnevalt:
1. Tavaliselt võetakse proov sügavuti kõiki aluspõranda kihte läbivalt. Normtase parketile on määratletud vastavalt üldlevinud praktikale, mõõtmised viiakse läbi aluspõranda sügavamast kihist alates ülespoole kuni keskmise piirkonnani.
2. Proov purustada uhmris, et CM niiskusemõõtja neli ümarat palli saaksid proovi mõõtmisanumas piisavalt peeneks jahvatada
3. Kaalu näidis spaatli abil: kaltsiumsulfaat aluspõrand- 100gr, värske magneesiumoksiid aluspõrand- 20gr, vanem põrand- 50gr, värske tsement aluspõrand -20gr, vanem aluspõrand -50gr
4. Ettevaatlikult aseta proov koos pallidega niiskusemõõtjasse. Hea oleks kasutada laia avaga lehtrit.
5. Hoida CM niiskusemõõtja kaldu asendis ja lisada ampull kaltsiumkarbiidi.
6. Sulge CM niiskusemõõtja anum ja raputa seda korralikult kuni mõõteseadme näidik hakkab rõhu mõjul tõusma
7. Raputades tugevate ringjate liigutustega niiskusemõõtjat, jahvatavad pallid mõõtjas olevat proovi. Seda protseduuri võiks läbi viia ca 2 minutit
8. Kui mahuti sulgemisest on möödunud 5 minutit, raputa mõõtjat tugevate ringjate liigutustega veel 1 minut
9. 10 minutit peale mõõturi sulgemist raputa mahutit veelkord (ca 10 sek) ja loe näidikult mõõtmise tulemus. Testitulemuste tabelist määra kindlaks kas niiskuse tase sobitub parketi paigaldamiseks lubatud piiridesse. Pane tähele: rõhk võib suureneda kaltsiumsulfaat aluspõrandate korral., kuid selle võib jätta tähelepanuta kuna selle põhjustas kristalliseerunud vesi
10. Tühjenda ja puhasta niiskusemõõtja anum. Oluline on kontrollida proovi peale anuma tühjendamist. Kui proov ei olnud täielikult jahvatatud, tuleb testi korrata, võtta uus proov ja purusta see uhmris.
11. Hävita proov vastavalt tootja poolt määratud juhistele

Lõpetuseks
See infoleht põhineb meie senistel teadmistel ja kogemustel, mida soovime teiega jagada. Piirangud ja hoiatused on ära toodud selleks, et võimalikud kahjustused oleks minimaalsed. Loomulikult ei saa see infoleht käsitleda kõiki võimalikke ettetulevaid kasutustingimusi ja olukordi kuna puidu kui materjali omadused on varieeruvad. Seetõttu peaks küsima kahtluse korral lisainformatsiooni, tegema vajadusel kohapeal teste ja viima iga tööetapi läbi erilise hoolega. See infoleht ei edasta ka sellist informatsiooni, mis peaks olema teada vastava eriala spetsialistidele. See infoleht ei ole juriidiliselt siduv ja seetõttu ei ole kasutatav garantiitõendina või vastutusnõuete esitamisel.

Niiskusemõõtmise sertifikaat

Klient _____________________________________________________________________

Ehitusobjekt __________________________________________________________________

Ehitussegment _________________________________________________________________

Korrus/ korter __________________________________________________________________

Tehnilised nõuded ______________________________________________________________

Mõõtmise nr. 1 2* 3*
Ruumi nr.______________________________________________________________
Mõõtmise läbiviija_____________________________________________________
Kuupäev _______________________________________________________________

* teine ja kolmas mõõtmine teostatakse ainult siis kui aluspõrand oli esimese mõõtmise ajal liiga niiske

Testi tulemused
Kaal (gr)_____________________________________________________________
Rõhk (bar)____________________________________________________________
Niiskustase %* ______________________________________________________

* CM testitulemuste tabelist võrdub see näitaja „%CM“

________________
koht/ kuupäev

________________
Omanik /klient

_______________
töödejuhataja/ arhitekt

_________________
põranda ehituse eest vastutaja

Kärt Põldsam

Trigon Uus Euroopa Fond aprillis 2016.a.

Click to access Trigon_Uus_Euroopa_Fond.pdf

Trigon Uus Euroopa Fond võitis 2016. aasta alguses mitmeid mainekaid Lipper fondiplatvormi auhindu

Thomson Reuters teatas, et Trigon Uus Euroopa Fond on parima tootlusega Areneva Euroopa Fond järgmistes riikides:

· ŠVEITS (5 aasta lõikes)

· AUSTRIA (3 ja 5 aasta lõikes)

· SAKSAMAA (5 aasta lõikes)

· PÕHJAMAAD (5 aasta lõikes)

· ÜHENDKUNINGRIIK (3 ja 5 aasta lõikes)

Alates 2013. aastast on Trigon Uus Euroopa Fond võitnud kokku 17 Lipper Fund Awards auhinda.

Parimate soovidega

Mehis Raud

google-site-verification:googleae858061666a078e.html

Itaalia kvaliteettapeet PORTOFINO esmakordselt Eestis ja Balti riikides

Autor: fiestadesign

Uued Itaalia kvaliteetkaubamärki PORTOFINO kandvad tapeetide kollektsioonid on nüüd saadaval ka Eestis. Ettevõte AVDS Group kutsub kõiki külastama tapeedisalongi FiestaDesign, kus saab tutvuda luksusliku tapeedikollektsiooniga Itaalia tipptootjalt Portofino’lt.

Moodsa inimese soov ennast väljendada teostub sageli oma korteri või maja kujundamises. Kodu sisustamisel on kindlasti suureks abiks tapeedisalongis FiestaDesign pakutavad tapeedid Itaalia tootjalt Portofino. Salongi valikus on viis uusimat tapeedikollektsiooni – Bali, Batik, Madras, Urban Seasons ja Velluti –, mis on kujundatud erinevaid stiile, ornamente ja tekstuure silmas pidades. Kõik esitatud kollektsioonid paistavad silma mitmekesisuse ning ajakohaste mustrite, faktuuride ja värvigammade poolest.

Tänu oma toodangu kõrgele kvaliteedile, keskkonnasäästlikkusele ja silmapaistvatele esteetilistele omadustele naudib Itaalia kvaliteettapeetide tootja Portofino juba palju aastaid teenitult asjatundjate tunnustust ja heakskiitu. Euroopas kvaliteedi ja turvalisuse etaloniks peetavatele Portofino tapeetidele on antud rahvusvaheline RAL-sertifikaat, mida väljastatakse vaid hoolikalt kontrollitud, usaldusväärsetele ja loodussäästlikele viimistlusvahenditele.

Valikus olevate tapeetide kollektsioonid peegeldavad kõiki nüüdisaegseid suundi interjööride viimistlemises ning sobivad hästi nii klassikalise kui ka moodsa stiili austajatele – tapeedid sobituvad iga interjööriga, on väärikateks „rõivasteks” seintele või saavad lausa kogu interjööri tuumaks.

Portofino tapeedid on kaunid ja paljude kasutusvõimalustega praktilised seinakatted, mis peavad märkimisväärselt hästi vastu mehaanilistele kahjustustele ja hõõrumisele. Kvaliteetsed vastupidavad mustrid on tapeedile kantud tootja enda poolt välja töötatud unikaalse tehnoloogia abil, tänu millele säilib viimistluse elegantne väljanägemine paljudeks aastateks.

Portofino tapeetide abil on võimalik muuta mis tahes interjöör kauniks ja kordumatuks. Kõige olulisem on tahe ja loominguline lähenemine, kvaliteetsed tapeedid leiate aga salongist FiestaDesign Tallinnas.

FiestaDesign tapeedisalong
Paldiski mnt. 16, Tallinn
Tel. 6023089, 555 11 090
info@fiestadesign.ee

Juhised kinnisvara kontrollimiseks enne ostu

Autor: Mait Lillemäe

Kinnisvara soetamine on üks suurimatest investeeringutest, mis tavaliselt elu jooksul teha tuleb. Kuna tegemist on niivõrd kalli ja olulise investeeringuga, soovitan enne otsustamist lähemalt tutvuda, millega tegemist on. Tihti on välimuse põhjal hinnates kõik nagu korras, kuid tegelikkuses vajab kinnisvara väga suuri investeeringuid selle korda tegemiseks (varjatud puudused) või on ülalpidamine liiga kallis. Loota, et maakler puudustest rääkima hakkab, on asjatu.
Millele tuleks tähelepanu pöörata enne ostu sooritamist?

1. Dokumentatsioon – korrektselt vormistatud dokumentatsioon annab ülevaate – kes ehitas, millal ehitas, millest ehitas ja kes ehitamist kontrollis jne. Kuna paber kannatab kõike, siis pimesi pelgalt dokumentide põhjal otsustada ei ole hea mõte. Kindlasti annab kindlust juurde projekti olemasolu ja kasutusluba, mis näitab, et vähemalt välisilme poolest on maja selline, nagu projekti järgi peab olema.

2. Kes on omanik? Kas kinnisvaral on olnud mitu omanikku ja kas esimene oli arendaja või eraisik. Omaniku tausta tasuks kindlasti kontrollida (nt Google). Kindlasti tasuks ettevaatlik olla, kui esimene omanik oli arendaja. Tavaliselt huvitab arendajat vaid kasum. Kvaliteet on teisejärguline. Ettevaatlik peaks olema ka siis, kui maja või korter on mitmeid kordi omanikku vahetanud. Selle põhjuseks on enamasti mingi probleem…. Need põhjused tuleb välja selgitada.

3. Maja väline ülevaatus

– Niiskuskahjustused – tasub vaadata, kas kuskil esineb hallitust või veekahjustuste märke. Tõsise niiskusega seotud probleemi tunneb tuppa sisenemisel siseõhu lõhnast ära. Puuduliku hüdroisolatsiooni esimeseks tunnuseks on lahtised plaadid vannitoas (või asendatud plaadid, mis on ära tuntavad nt vuugisegu teise tooni järgi). Tuleb kontrollida, kas uksed ja aknad sulguvad korrektselt (ei ole tursunud). Tuleb otsida ka liiga ilusaid kohti, kus on näha, et tegemist on värske parandustööga. Sellel parandustööl peab olema põhjus (nt. lae servade värske värv viitab võimalikule läbijooksule mida on üritatud varjata).

-Vajumised – tuleb vaadata, kas esineb pragusid, lahtiseid plaate (koputades tunned ära). Hoolsamalt tasub kontrollida seinte ääri ja nurki, kus võimalikud vajumised on kõige tõenäolisemad (ehitajal on seal keeruline pinnast tihendada). Põranda horisontaalsust tasuks samuti kontrollida. Võib-olla on kogu põrandaplaat ära vajunud.

-Termograafia ja rõhutest – külmal ajal annab palju juurde termograafia ja rõhutesti tegemine (termopiltide tegemiseks on vaja, et välis-ja siseõhu temperatuuride vahe oleks vähemalt 20 kraadi). Täna on pakkujaid palju ja hinnad mõistlikud. Siin ei tasu kokku hoida. Saad hea ülevaate maja soojustuse ja õhutiheduse olukorrast. Muidugi tasub valida selline teenuse pakkuja, kes tulemust sulle kommenteerib. Lihtsalt piltidest ei ole tavainimesele palju kasu.

Kui osad probleemid on kõrvaldatavad, siis mõned mitte. Näiteks olukord, kus maja on ehitatud praktiliselt maa peale ilma vundamendita (vt pilti). Sellist olukorda on väga keeruline tuvastada. Konkreetse probleemi reetis üüratu küttearve, kuna ka põrand oli soojustamata. Maja perimeeter oli ca 1m laiuselt lumevaba ka siis kui mujal oli 50cm paksume lumekiht ja väljas 10 kraadi külma.

4. asukoht – kas maja asub põllul, heinamaal, soos jne. Kas on naabreid (rahulolevaid) kellelt asukoha valikut uurida. On objekte mida müüakse ainult suvel, kui on kuiv, sest muul ajal on maja nagu saarel (veega ümbritsetud igast ilmakaarest). Tasub jälgida, et maja asuks ümbritsevast pinnast kõrgemal. Kui majal on kelder, on ka sealt võimalik veega seotud probleeme tuvastada: vee randid seintel, kopituse hais jne

5. ülalpidamise kulud – Palju annab juurde, kui uurida eelmiste hooaegade elektri ja kütte arveid jne. Maja võib ilus ja korralikult tehtud olla, aga kui selle ülapidamine on liialt kallis, siis kaob asjal mõte.

6. Asjatundja abi – kui näiteks naabrite küsitlemine ja omaniku tausta uurimine on jõukohane ilma eriharidust ja kogemusi omamata, siis ehituse kvaliteeti oskab kõige paremini hinnata kogemustega spetsialist. Hindamise maksumus on tühine võrreldes võimalike probleemidega, mis tähelepanuta jätmisel kordi suuremaid summasid neelama hakkavad.

Kui vajad kinnisvara ostueelset ülevaatust, tulen appi. Helista 53427733 või saada e-mail mait@profeld.ee. Ülevaatus sisaldab objekti külastust ja kokkuvõtva akti koostamist, kus on avastatud puudused kirjas koos pildimaterjaliga. Akti alusel on võimalik ehitusfirmadest parandustööde hinda uurida, et teada saada, kui palju kinnisvara tegelikult maksma läheb. Ülevaatuse hind Tallinna piires 100,-.

googleae858061666a078e.html

Kas jätate kodust lahkudes tuled põlema?

Autor: Alari Sarv

Tõenäoliselt mitte, sest elektrivalgustus hakkab silma ja selleks kuluv energia on täpselt mõõdetav. Korterite ventileerimisele kuluv energia ei ole aga kohe nähtav. Ometi maksab korteriomanik nii valgustusele kui õhuvahetusele kuluva energia kinni. Õhuvahetust ei saa nii lihtsalt mõõta, maksmine toimub koos korteri küttega ning korteriomanik ei taju õhuvahetuse maksumust.

Kui küttekulude jaotamiseks elamus kasutatakse suhteliselt ebatäpset individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi (IKAS) on kaudne side korteri õhuvahetuse suuruse ja küttearvete vahel olemas.

Aastaid tagasi oli ventilatsiooni projekteerimise aluseks kõigile elamutele ühised normid milles oli määratud eluruumides vajalik värske õhu kogus, samuti WCdest, vannitubadest ja köökidest väljatõmmatav õhukogus.

Praegu kehtiva uued standardid. Ruumide õhuvahetust reguleerib sisekliima standard EVS-EN 15 251:2007. Selles on kolm klassi. 1. klassi nõuded on kõige rangemad, 3. klassi omad kõige leebemad.

Tegelik õhuvahetus kortermajas sõltub oluliselt selle ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tööst. Majades kus toimub nn loomulik ventilatsioon, on selle tõhusus seotud elamu kõrgusega. Mida kõrgem hoone, seda parem on õhuvahetus. Seda just alumistel korrustel.

a TTÜ poolt teostatud uuringu kohaselt oli õhuvahetuskordarvud magamistubades 4 – 25 !!! korda väiksemad 2. klassile ettenähtust. Sama uuring näitas, et puuduliku ventilatsiooni tõttu oli siseõhu suhteline niiskus mõnedes korterites ja süsihappegaasi (CO2) tase enamikus korterites suurem kui madalamale klassile ette nähtud.

Olemasolevate elamute alaventileerimist kinnitavad ka teostatud energiaauditid. Elamu soojusbilansist lähtudes on elamute tegelik keskmine õhuvahetus vaid 20-25% madalamale klassile ettenähtust.

Praegu rakendatakse KredExi toetusrahade abil kortermajades soojussäästumeetmeid. 35% toetuse saamiseks on üldjuhul vaja täiendavalt soojustada elamu välispiirded ja korrastada ventilatsioon koos soojustagastusega. Sageli tehakse siin vigu.

KredExi 35% toetuse saamiseks on vajalik vähemalt 50% küttekulutuste vähenemine, elamu ventilatsioonisüsteemi üleviimine mehaanilisele ventilatsioonile jne. Kas niisugune kokkuhoid on reaalne? Kindlasti on, kuid ei tohi toimida nii, et ülekantud tähenduses „jätate lahkudes tuled põlema“.

Elamutes, kus on paigaldatud eluruumide kütteks ,,Purmo Air“ radiaatorid ja rakendatud mehaaniline ventilatsioon, üldjuhul nii toimitakse. Selle radiaatoritega on lahendatud tubadesse värske õhu juurdevool, mille suurust kasutaja muuta ei saa. Koos mehaanilise ventilatsiooniga tagatakse ruumides pidev normidekohane õhuvahetus ka siis, kui seda ei ole vaja. Sellega kulutakse välisõhu soojendamiseks 4-5 korda rohkem kütteenergiat kui enne soojussäästu meetmete rakendamist.

Kui elamu välispiirded täiendavalt soojustatakse, on normatiivse ventilatsiooni osa elamu küttebilansis keskmiselt > 50% . Tekib küsimus – kas korteriomanikul on vaja maksta välisõhu soojendamise eest.

Ruume tuleks ventileerida vastavalt vajadusele, ka tühi korter vajab õhuvahetust, kuid tunduvalt väiksemas mahus. Elamu ventilatsiooni ja soojustagastuse projekteerimisel peab arvestama sellega, et elamu õhuvahetuse suurus sõltub elanike vajadusest ning on kütteperioodil väiksem normatiivsest (vt diagrammi). Ruumide optimaalsel ventileerimisel saavutatav energiasääst on märkimisväärne ning ka kooskõlas sisekliima standardi nõuetega õhuvahetuse osas.

Ainult elamute optimaalse ventileerimisega on võimalik saavutada energiakulu vähenemine üle 50%.

Eelpooltoodud arvestades tuleks elamu küttesüsteemi uuendamisel loobuda Purmo Air radiaatorite kasutamisest ning värske õhu andmiseks eluruumidesse kasutada ,,fresh“ torusid. Pealegi osutub Purmo Air radiaatorite kasutamine koos IKASiga valeks kuna radiaatori võimsus sõltub lisaks radiaatori pinna temperatuurile ka radiaatorisse võetava külma õhu kogusest.

Lõpetuseks soovitus elamute renoveerimisprojekti projekteerimise lähteülesande koostajatele – ventilatsioonisüsteemi osas tuleks muuta tüüpseks kujunenud allpool toodud punkti sõnastust:

Projekteerida väljatõmmatavast õhust soojuse tagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonsüsteem lahendada selliselt, et oleks minimeeritud elanikepoolne võimalus projekteeritud ja ehitatud süsteemide tööparameetrite omavoliliseks muutmiseks, mille tagajärjel halveneks hoone sisekliima ja/või saaks kahjustada hoone konstruktsioonid. Süsteemi kavandades pidada silmas, et korteri omanike privaatsus saaks võimalikult vähesel määral häiritud projektijärgsete ehitustööde teostamise ajal.

Selle punkti viimane nõue omanike privaatsuse häirimise kohta on igati õigustatud. Seetõttu ei ole mõistlik korterisiseste õhu reguleerimisseadmete nõude esitamine elamutes. Nende seadmete paigaldamine on kulukas ja korrastatud WCdes ning vannitubades korteriomanikele vastuvõtmatu, korterite soojussäästlikul ventileerimisel (s.o. muutuva õhukogusega) ka tarbetu.

Alari Sarv Kütteprojekt OÜ

sarved@hot.ee