Eurotsooni arenevad turud võtavad hoo maha.

Eurotsooni võlaprobleemid jätkuvalt uudistepealkirjades figureerivad ning sellepärast positiivne areng turgudel aprillis on veidi pidurdunud. Pärast märkimisväärselt tublit esimest kvartalit suure tähelepanu all on käekäik Hispaanias, kus töötus läheneb 25% kanti ja on tõenäoline, et valitsus ei suuda täita eelarve puudujäägi eesmärke. Prantsusmaa presidendivalimiste tõenäoline võitja on tuline kärpemeetmete vastane sotsialist, sellepärast Euroopas taas on lõkkele puhkenud debatt selle üle, kas kontinent peaks kriisist väljuma raha kokkuhoides või seda raisates.
Vähenenud riskitaluvus surus enamikku arenevate turgude aktsiaindekseid aprillis madalamale. Kuigi arengumaade majanduskasvutulemused on jätkuvalt madalad, 2012. aasta peamiste riskifaktoritena paistavad olema veelgi madalam riskitaluvus ning potentsiaalse kapitali väljavool arenevatelt turgudelt. Kui üldine turusentiment peaks taolisele tasemele jääma, siis jätkuvalt suurimat potentsiaali on näha Venemaa aktsiaturul, mille valuatsioonitasemed on oluliselt madalamad kui teistes BRIC riikides (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina). Lisaks on praegune kõrge naftahind Vene majandusele vägagi kasulik.
Uue Euroopa turgudest üllatasid positiivselt Baltikumi turud – nii Eesti kui ka Leedu turud tõusid valitsevast negatiivsest sentimendist hoolimata aprillis ca 5%. Paljud ettevõtted on taaskord kinnitanud positiivset väljavaadet 2012. aasta suhtes ja on tunduvalt suurendanud dividendide väljamakseid, kuna kriisiga on edukalt toime tuldud ning viimase 3-4 aasta jooksul on ettevõtete võlatasemed oluliselt vähenenud. Aktsiate valuatsioonid on jätkuvalt madalad ning kui üleüldine turusentiment ei halvene, Balti riikide aktsiatel on oodata märkimisväärset tõusupotentsiaali.

Aasia ettevõtted jätkasid aprillis tugevate tulemuste avalikustamist. Mitmetelt firmadelt maikuus on oodata tugevate esimese kvartali tulemuste avalikustamist ning positiivsete uudiste jätkumist ettevõtete äritegevuse poolelt. Mitmete fondide peamiste positsioonide tõusupotentsiaal on märkimisväärne. Valuatsioonide osas mitmed ettevõtted on osutunud äärmiselt volatiilseks.
Ettevõtted jätkavad pingutusi, et nende kasumid ja kasvupotentsiaal oleks ehtsad. Käesolev volatiilsus soosib pikaajalise väljavaatega investoreid, kes saavad nendest liikumistest kasu lõigata.
Aprillis võis eriti rahul olla Nigeeria pankade positiivse tootlusega. Peamised negatiivse tootluse näitajad aprillis olid Vene ja Brasiilia pankadel.Ette vaadates mõned fondid kavatsevad mõningal määral vähendada investeeringuid Venemaa just neis ettevõtetes, mis on aasta algusest tugevat tootlust näidanud, kuid jäädes endiselt ülekaalukalt Venemaale investeerituks.
Samal ajal kui pangandusaktsiad kaotasid aprilli kuu jooksul 5-10%, toetasid mitmed fondid portfellis olevaid telekome ja Eesti ettevõtteid tugevate esimese kvartali tulemustega ja oodatust kõrgemaks osutunud dividendi väljamaksed, samuti ulatuslikud aktsiate tagasiostmise programmid.
Lähiaja olulisimad uudised tulevad kindlasti pärast Venemaa presidendi ametisse astumist 7. mail, mille järel saab teatavaks uue valitsuse koosseis. On oodata, et uues valitsuses on palju uusi tegelasi, loodetavasti uus valitsuskava suundub reformidele ja Venemaa investeerimiskliima meeldivamaks tegemisele.

Eurotsooni kõikuvaid turge närivad suured probleemid.

Mai oli turgude jaoks nõrk kuu, enamik aktsia- ja tooraineindeksid kuu jooksul langesid.
Ka euro langes mõnevõrra oma hiljutisest tipust suuremate valuutade suhtes, seda peamiselt seetõttu, et probleemid eurotsooni perifeeriariikides hakkasid taaskord esiveerge vallutama.
Põllumajandussaaduste
jaoks oli mai küllaltki
volatiilne.
Üldiselt oli turusentiment
kõikide toorainete
suhtes nõrk, samas
kui toiduainete hindu
toetavad põhitegurid
olid vägagi tugevad.
Põhjapoolkeral on
saabunud põllukultuuride
kasvutsükli jaoks
kriitiline aeg.
Nii
USA, Kanada, Hiina kui
ka Lääne-Euroopa
riigid on teatanud
ulatuslikest
ilmastikuprobleemidest.
Oodatavate saakide
prognoose on juba
alandatud ning
niigi madalad varud vähenevad suure
tõenäosusega veelgi.
Seevastu on ilm
Venemaal ja Ukrainas
olnud soodne, aidates
neil eelmise aasta
katastroofilistest
saakidest taastuda.
See on võimaldanud
Vene ja Ukraina
valitusustel eemaldada
eelmisel aastal
kehtestatud
ekspordikeelud.
Nii et välisinvestorid on hakanud oma
positsioone musta mulla
piirkonnas suurendama,
kuna investorid ootavad selle regiooni
põllumajandusettevõtet
elt konsensuse
hinnangutest tunduvalt
paremaid tulemusi.
Paljud hakkajad
ettevõtted avaldasid
mais oma
finantstulemused,
mis üldiselt olid
taaskord vägagi
muljetavaldavad.
Kõik kolm tulemustega
välja tulnud Hiina esmast tootjat
(Asian Bamboo, Sino
Grandness, Minzhong)
teatasid väga soodsate
turutingimuste taustal
enam kui 50%-lisest
puhaskasumi kasvust.
Kahjuks on turud
viimasel ajal
finantstulemusi eiranud
ja vaatamata
suurepärastele tulemustele ning
atraktiivsetele
valuatsioonitasemetele
olid eelmainitud ettevõtete aktsiate
tootlused mais negatiivsed.
Samas on lootus,et
kui investorid taas
ettevõtete
fundamentaalnäitajatele
keskenduvad,on neil
aktsiatel viimaste aastate suurim
kasvupotentsiaal.

Väga head muljet avaldas Etioopias
tegutsev ja India
börsil noteeritud
Karuturi, mis on
maailma suurim
rooside (lõikelilled)
tootja ning hakkas
hiljuti tegelema
suuremahulise
põlluharimisega maailma
kõige viljakamate
põllumaade hulka kuuluval alal Etioopias.
Karuturi oma laienemisplaanid
on väga veenvad
ja ka ettevõtte
fundamentaalnäitajad
on tugevad.
Siiani on
põllumajandustegevusega kaasnenud vaid kulud,
mistõttu on olnud surve
all ettevõtte puhaskasum.
Sel aastal saab Karuturi oma põldudelt esimesed
saagid – see aitab
parandada puhaskasumit ning veenda investoreid,
et ettevõte suudab
oma lubadused täide
viia.

Ettevõte kontrolli all on
ca 300 000 hektarit maad (renditud valitsuselt 50-aastaste
rendilepingute alusel)
ja
turukapitalisatsioon
on kõigest 147 miljonit
eurot.
Ettevõtte prognoosi
kohaselt kujuneb
farmindustegevuse
panuse suuruseks
puhaskasumisse
sel aastal 11,5 miljonit
dollarit ja järgmisel aastal 55 miljonit dollarit.

Eesti põllumajandus on juba mitu aastat madalseisus.
Põllumajanduse,jahinduse ning metsamajanduse käesoleva aasta esimese kvartali lisandväärtuse kasv oli isegi väikese miinusega.

Arengut ei saa kuigi täpselt ette näha, vaid peab piirduma üldsuundadega, mille alusel saab ligikaudselt ennustada olukorda põllumajanduses. Kui rahvastiku arv maailmas jõuab aastaks 2025 7,5 ja 8,5 miljardini, siis võib see viia mõne piirkonna katastroofilise ülerahvastumiseni. Seetõttu suureneb tõenäosus, et väiksema asutustihedusega piirkonnad hakkavad toiduga varustama näljahädalisi inimesi. Siit järeldus, et kasutusele võetakse ka praegu kasutamata põllud. Põllumajanduse arendamine säästvana neis tingimustes nõuab paljude teadusuurimuste ellurakendamist. Erilist tähelepanu väärib inimese toidutarbe ökonoomsema rahuldamise võimaluste väljaselgitamine ja selle alusel põllumajandustootmise korraldamine. Arvutused näitavad, et inimese loomse valgu vajadust on ühtede saadustega (munad, piim) võimalik katta palju kordi väiksema põllumaa ja energia kasutamisega kui mõne teise saadusega (veise- ja lambaliha). Põllumajandus kujuneb üheks prioriteetsemaks tegevusalaks üldse.Sellrks aga on vaja palju tööd teha.

Käesolevalt aastalt on suuri muudatusi oodata.

Pärast väga keerulist 2011. aastat ületas 2012. aasta esimene kvartal ootusi, sest turge rahustas Kreeka võla sujuv restruktureerimine ja Euroopa Keskpanga poolt eurotsooni pankadele piiramatus mahus madala intressi ja 3-aastase tähtajaga laenude pakkumine. Väärib märkimist, et ka USA majandus on jätkanud oodatust paremate näitajatega turgude üllatamist, mis aitas lääneriikide aktsiaindeksitel teha viimaste aastakümnete ühe edukaima kvartali. Ka arenevatel turgudel 2011. aastal valitsenud negatiivne trend pöördus üleüldise riskitaluvuse taastumise tõttu. Oodatult paistis meie investeerimispiirkondade hulgas silma Venemaa, kuna kõrged toorainete hinnad toetavad meie idanaabri majandust, lisaks möödusid presidendivalimised suuremate tagasilöökideta. Kuigi RTS indeks langes märtsis 5,6%, lõpetas Venemaa aktsiaturg kvartali siiski 18,5% kõrgemal ning kaupleb jätkuvalt äärmiselt atraktiivsetel tasemetel.
Mure Hiina majanduse pärast halvendas mõnevõrra üldist turusentimenti, mistõttu arenevad turud märtsis pisut langesid ja valuatsioonide erinevused USA ja Euroopa aktsiatega võrreldes suurenesid veelgi. Kuna paljud investorid panustavad Hiina nõudluse olulisele kahanemisele, langes Shanghai komposiitindeks märtsis 7% ning turg kaupleb nüüd vaid 5% viimase aja madalaimatest tasemetest kõrgemal. Kuigi ka meie ei ole Hiina suhtes ülemäära positiivselt meelestatud, on raske näha maailma suuruselt teise majanduse krahhi olukorras, kus valitsusel on raudne kontroll majanduse üle ning äärmiselt suured reservid kasvu tagamiseks; lisaks on teiste maailma riikide majandused pakkunud jätkuvalt positiivseid üllatusi.
Uue Euroopa regioonis,seda eriti Poolas ja Balti riikides on veel jätkuvalt heldeid dividende maksvaid ettevõtteid ja kus on näha veel piisavalt ruumi kasumikasvuks ja kus vabad rahavood lubavad ettevõtetel pakkuda äärmiselt atraktiivseid dividenditootlusi
Eesti oli 84 aktsiaturu osas 25. kohal.
Europõhised börsitõusud, I kvartal 2012.a.
Aktsiaturg tõus/langus
Egiptus 35,4
Türgi 24,8
Brasilia 24,7
India 23,8
Kolumbia 22,4
Ungari 22,3
Rumeenia 18,4
Vietnam 17,7
Soome 16,5
AÜE Dubai 16,3
Venemaa 16,2
Saksamaa 16,0
Taani 15,6
Peruu 15,6
Austria 15,4
Poola 15,4
Hongkong 14,6
Singapur 14,1
Tšiili 13,8
Venezuela 13,8
Norra 13,8
Filipiinid 13,4
Taiwan 13,4
Tšehhi 13,2
Eesti 12,9
Rootsi 12,2
Tai 12,1
Namiibia 11,7
Argentiina 11,4
Korea 11,3
Kreeka 10,5
Itaalia 9,7
Kasahstan 9,6
Iirimaa 9,1
Prantsusmaa 9,1
Lõuna-Aafrika Vabariik 8,8
Mehhiko 8,5
Luksemburg 8,5
Belgia 8,4
Austraalia 7,9
Pakistan 7,6
Uus-Meremaa 7,3
Saudi-Araabia 7,2
Hiina 6,9
Leedu 6,8
Serbia 6,6
Kanada 6,2
Jaapan 5,9
Läti 5,7
USA 5,6
Šveits 5,2
Suurbritannia 4,7
Holland 4,6
Malaisia 4,3
Maroko 3,8
AÜE Abu Dhabi 3,2
Kuveit 2,7
Indoneesia 2,5
Keenia 2,2
Iisrael 2,1
Portugal 1,9
Hispaania 1,1
Botswana 0,6
Horvaatia 0,0
Küpros 0,0
Ukraina 0,0
Mongoolia -0,4
Laos -1,0
Liibanon -1,2
Bahrein -1,2
Nigeeria -1,3
Katar -1,7
Slovakkia -1,9
Ghana -2,4
Omaan -2,6
Malta -2,8
Tuneesia -3,0
Jordaania -4,4
Jamaika -4,7
Bulgaaria -4,7
Sloveenia -5,0
Mauritius -5,4
Sambia -12,0
Sri Lanka -16,3

Paljude analüütikute arvates saab aastast 2012 vägagi oluliste muutuste aasta, Euroopa võlakriis intensiivistub 2012. aasta keskel taas. Reaktsioonina sellele langevad aktsiaturud väga lühikese perioodi vältel ligikaudu 25% ja Euroopa liidrid otsustavad Euroopa Liidus kehtestada niinimetatud pangapüha (extended bank holiday). See hõlmab endas pea kõigi igapäevaste pangaoperatsioonide ja börsidel kauplemise peatamist vähemalt nädalaks. Selle aja jooksul püüavad Euroopa liidrid lõplikult ja otsustavalt välja töötada “uue Euroopa” funktsioneerimise põhimõtted ja aluslepped. Eeltoodu võib endaga kaasa tuua euroala või Euroopa Liidu ametnike üleastumisi senise Euroopa Liidu lepetega sätestatud mandaatidest, liikmesriikide seadustest möödavaatamist ja ajutisi tõrkeid vabaturumajanduse toimimises. Samas võimaldab selline lahendus kiireid restruktureerimisi ja edasi on võimalus minna juba puhtalt lehelt.

Olulist mahtude suurenemist Eestis ei saa kuskilt välja lugeda.

Riskide mitterealiseerumine lubas 2012. aasta rallil jätkuda
Optimistlikult alanud 2012. aasta jätkus aktsiaturgudele positiivselt ka veebruaris. Turge innustas lõpuks saavutatud kokkulepe Kreeka võla restruktureerimise osas, mis oleks ebaõnnestumise korral Euroopa pangandussektorile suuri probleeme kaasa toonud. Kuna ka Euroopa Keskpank on lubanud lõdva rahapoliitika jätkumist (pakkudes eurotsooni pankadele piiramatus mahus madala intressi ja 3-aastase tähtajaga laenu), võib öelda, et potentsiaalne panganduskriis hoiti vähemalt esialgu ära.
Selle mõjul suurenes investorite riskitaluvus Euroopas ja kogu maailmas märkimisväärselt. Riskivarad on aasta algusest saadik tugevalt tõusnud ja kapitali väljavool arenevatelt turgudelt on ümber pöördunud. Investorid on hakanud taaskord keskenduma arenevate turgude aktsiate ja teiste riskantsemate varaklasside tugevatele fundamentaalnäitajatele ning relatiivselt madalamatele valuatsioonidele. Lisaks, erinevalt 2009. aasta rallist on ka Uus Euroopa juba investorite tähelepanu pälvimas. Uuenenud huvi tõttu on tugevnenud ka selle piirkonna valuutad – aasta algusest saati on Venemaa rubla euro suhtes tugevnenud 7%, Poola zlott ja Ungari forint on samal ajal kallinenud vastavalt 8% ja 9%. Venemaa presidendivalimiste tulemused pakuvad tõenäoliselt turusentimendile veelgi tuge, seda juhul kui ei teki ülemääraselt suuri protestilaineid ning Vladimir Putin tagasi ametisse kinnitatakse. Turgude esialgne reaktsioon ametlikele valimistulemustele on olnud positiivne – nii Venemaa aktsiad kui valuuta tugevnesid koheselt pärast tulemuste selgumist.

Aasia ettevõtted näitasid jätkuvalt tugevaid majandustulemusi eriti ettevõtte Asian Citrus ,mille käibe ja puhaskasumi kasv
(ilma bioloogiliste varade ümberhindamisega) 2011. aasta teisel poolel oli vastavalt 67% ja 51%.

Balti börsid leidsid 8.märtsil 2012.a. tuge muu maailma turgude tõusust ning OMXT oli päeva lõpuks 0,6% ning OMX Baltic 0,3% plussis.Börsikäive oli 0,9m eurot, kuid sellest 47% andis Silvano Fashion Group, mille aktsia ka päeva 1,7% plusspoolel lõpetas.
Tallinna börsi tõusu vedasid eelkõige suurimad ettevõted: Olympic (+2,3%), Tallink (+1,0), Silvano (+1,7%).
Samas Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav tarbijabaromeeter näitas veebruaris mõningast kindlustunde langust, seda peamiselt hinnangute halvenemise tõttu säästude osas. Kaubandusettevõtete kindlustunne paranes veebruaris mõnevõrra rohkem. Oluliselt tõusid ootused järgmiste kuude müügi osas ning samuti oli tellimusi rohkem kui varasemal kuul, kuid suuresti oli tegu sesoonse arenguga, mis toimub alati veebruaris ning millest olulist mahtude suurenemist ei saa välja lugeda.

Teada on ka 2012. majandusaasta positiivaetest arengutest.

Statistika,millest üle ega ümber ei saa,ütleb,et
prognoositavalt kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta IV kvartalis 2010. aasta sama kvartaliga võrreldes 4%. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes IV kvartali sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,8%. Sellele eelnes kahes kvartalis kasvu aeglustumine. Viimati vähenes SKP eelmise kvartaliga võrreldes 2010. aasta I kvartalis.
Viimase pooleteise aasta jooksul mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus. Selle tegevusala lisandväärtuse kasv tugines eelkõige toodangu ekspordi kiirele kasvule. 2011. aasta IV kvartalis aeglustus aga töötleva tööstuse kaupade ekspordi kasv järsult peamiselt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo vähenemise tõttu. Selle tulemusel aeglustus ka töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv.
Esialgsete arvutuste järgi pidurdas IV kvartalis SKP kasvu enim töötlevas tööstuses, energiatootmises ja kinnisvaraalases tegevuses loodud lisandväärtuse kasvu kiire aeglustumine või vähenemine.
SKP kasvu toetas enim ehituses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Suurem mõju oli veel kaubanduse, info ja side ning põllumajanduse ja metsamajanduse tegevusalal loodud lisandväärtuse kasvul.
Meenutuseks niipalju,et Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis 2007.aastal võrreldes eelmise aastaga kasvas ca 10 %,kuid juba 2008-aastaks kukkus tasemele ca – 3- 4 %, ning 2009.aasta kolmandas kvartalis kukkus isegi tasemele – 18 %.
Sellele suurele kukkumisele järgnes SKP kasv,kui see 2010.aasta esimeses kvartalis jõudis tasemele +2.5 %, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.Edasi toimus jällegi SKP kasv,mil see jõudis esimeses kvartalis 2011.aasial tasemele + 9 %,järgnevalt aga kukkus detsembri lõpuks tasemele 4 %.
Vaatamata sellele,et enamik analüütikuid usub, et euroala majandus on läinud aasta neljandas kvartalis kokku kuivanud. Ja Euroala majandusväljavaade halveneb on teada ka käesoleva majandusaasta positiivaetest arengutest.
Pärast kesist 2011. aastat näitasid peaaegu kõik riskivarad uuel,2012.aasta esimesel kuul tugevalt positiivset tootlust. Euroopa Keskpanga poolt pankadele pakutud täiendav likviidsus peaaegu poole triljoni euro väärtuses 3-aastaste, 1% intressiga laenude näol leevendas panganduskriisi tekkimise ohtu ja lubas investoritel taaskord kapitali säilitamise asemel keskenduda selle kasvatamisele. Riskantsemate eurotsooni riikide võlakirjad kallinesid koos aktsiatega. Ka Arenevate Turgude jaoks oli jaanuar äärmiselt positiivne kuu, seda nii aktsiate kui ka valuutade poolest.
Kuigi praegu on vara väita, et Lääne majandused on oma majandusprobleemidest üle saamas, näeme Euroopa Keskpanga tugevas sekkumises julgustavat signaali, et võlakriisi halvimaid võimalikke tagajärgi on võimalik vältida, kuna EKP on valmis pangandussektori kaitsmiseks ning riikide võlakirjade intresside jätkusuutlikule tasemele surumiseks otsustavalt sekkuma, ujutades vajaduse korral turu likviidsusega. Viimasel Euroopa Liidu juhtide tippkohtumisel lepiti pea ühehäälselt kokku eelarvetasakaalu tingimustes (k.a sanktsioonid nende rikkumise korral). Esimest korda näeme märke pikaajalise lahenduse leidmise võimalikkusest – siiani välja pakutud meetmed on olnud pigem ajutise iseloomuga. Kokkuhoiumeetmete nõuetekohase rakendamise korral ootame eurotsooni riikidelt nõrka majanduskasvu, mis peaks omakorda riskantsemate varaklassidele nii Euroopas kui kogu maailmas olulist tuge pakkuma. Kapitali väljavool oli 2011. aastal olulisim Arenevate Turgude languse põhjus. Usume, et niipea kui investorid taaskord fundamentaalväärtustele tähelepanu pöörama hakkavad, on Arenevad Turud äärmiselt tugevas positsioonis suurepärase tootluse näitamiseks.
Pärast jaanuari tugevat rallit näeme Venemaad kui ülekaalukalt kõige atraktiivsemat hinnataset pakkuvat riiki BRIC-ide seas (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina), seda eriti tingimustes, kus toornafta hind on kõrge ning pinged Lähis-Idas vaid kasvavad. Neljandas kvartalis alanud kapitali väljavool Vene turgudelt ei pöördu tõenäoliselt kuni 4. märtsil toimuvate presidendivalimisteni. Juhul kui poliitiline keskkond püsib suveni stabiilne, moodustavad madalad hinnatasemed koos kasvava riskitaluvusega tugeva aluse jõuliseks ralliks Vene aktsiates 2012. aastal. Uue Euroopa regioonis eelistame jätkuvalt kõrgeid dividende maksvaid madala võlatasemega ettevõtteid. 2011. aastal toimunud turu allamüümine lubas investoritel võtta väga soodsatel hinnatasemetel positsioone ettevõtetes, mis pakuvad samaaegselt tugevat kasvu, madalat võlataset ja kõrgeid dividende. Näiteks, pärast võrdlusindeksi tootluse 20 protsendipunkti võrra ületamist 2011. aastal pakub Trigon Uus Euroopa Väärtusfondi portfell 9,8%-list 2012. aasta kaalutud keskmist dividenditootlust, ühendades tugeva tõusupotentsiaali kapitali kaitsega langevate turgude tingimustes.

Inimesed põgenevad Eestist.

Nii ta siis algas:elektri,-gaasi- ja kütehinnad tõusid,iga üks erinevalt ,kuid mitte ikka ülespoole. Aasta teises pooles hakkab nafta hinda üles suruma taastuv majandus.Ka bensiini hind Eesti tanklates hakkab tõusma. Rahaturud jäävad väga närviliseks ning vajavad jätkuvalt keskpankade toetust. Keskpankade rahasüstid kasvatavad ka inflatsiooni.
Postimehe hiljutisest küsitlusest koorus välja,et ainult 21.3 % vastanutest hindasid möödunud aastat heaks. Riigis vohab ebavõrdsus –kaks Eestit ja karm kreenis olek.
Eelmise aasta kõrge majanduskasv ajab Eesti peaministrit rusikaga vastu rinda taguma,aga inimeste probleeme see kasv ei lahenda,sest reaalne palk ei tule Eesti majanduskasvuga kaasa ja tõstab eesti inimeste vaesuse taset veelgi kõrgemaks.Inimesed põgenevad sellisest riigist,et leida paremat elu.
Halb on ka see,et tekkinud olukorras Eesti juhid ei räägi inimestega,ei selgita meile miks ja kui kauaks selline masendav olukord riigis veel kestab,mille nimel rahvas peab veel ja veel kannatama.
Seda enam,et Euroopa majanduskasvu aeglustumine või koguni surutis ei jäta Eestit puudutamata ning eesti inimeste toimetulek langeb veelgi.Seda kinnitas eile telekanali 2 korraldatud küsitlus,millest koorus välja tõde – alanud aastal kakskolmandiku peredest ei tule oma eluoluga toime,kuid eesti riigijuhid sellest ei räägi.
Eeskujuks on Prantsuse president ja Saksamaa liidukantsler.
Saksa kantsler Angela Merkel lausus telepöördumises, et 2012. aasta tuleb raskem kui oli 2011. aasta. Merkeli sõnul on teekond kriisi ületamiseks pikk ja sel oota¬vad meid tagasilöögid. Lohutuseks mainis ta, et Euroopa saab sel moel tugevamaks, kui oli enne kriisi.

Prantsuse president Nicolas Sarkozy lubas, et rohkem eelarvekärpeid ei tule, samas möönis ta, et majandus vajab kasvu taastamiseks reforme. Sarkozy lisas: ta teab, et inimesed on mures enda ja oma laste tuleviku pärast.

Postimehe küsitletud analüütikud prognoosivad, et tänavuseks majanduskasvuks kujuneb 2,4 protsenti,mis on tegelikult väheusutav. Tööpuudus küll väheneb, kuid pole välistatud, et aasta esimestel kuudel näeme järjest väiksema hooga kosuva ekspordi tõttu hoopis töötute arvu kasvu.
2009. aastal langetati Eestis tuntavalt palku ja avalikke kulutusi, samas kui mitmed Euroopa riigid reageerisid kriisile hoopis avalike kulutuste suurendamisega.
Paistab,et Eestis on õige aeg riiklike tellimuste suurendamisega elavdama majandust.
Oodata ei ole mõtet.

Eesti inimeste vaesus muudkui kasvab!

Eestil majanduskasv ulatub 8% lähedale, Eesti valitsus ei jõua ennast peadpööritavast edust ära kiita, samas ei tohi unustada,et kui majandus varasemal perioodil kõvasti kukub, siis on muidugi suhteliselt kergem saavutada suurt kasvu, sest võrdlusbaas on madal. Erinevalt 2006.–2007. aastast ei põhine meie majanduskasv mitte
sisetarbimisel, vaid laiapõhjalisel ekspordil,meil on suured reservid,meie riigieelarve on varsti tasakaalus ja jooksevkonto on praegu positiivne. Meil,kuid mitte kõigil, läheb hästi, kuni meie ekspordi partnerid meie kaupu ostavad ja suudame samas mahus eksportida.Arvestades, et meie kulutase on teiste Euroopa riikide omaga võrreldes madal, ei ole põhjust arvata, et nõudlus meie suhteliselt odava ja väheses mahus toodangu järele oluliselt kahaneks. Hinnanguliselt suudaks meie majandus vastu pidada ca 20% ekspordilanguse.
Meie eeliseks on osaliselt veel hind, aga kindlasti logistika, paindlikkus ja valmisolek toota väikeseid koguseid. Tänu sellele jõuavad meie kaubad suhteliselt odavalt ning vastavalt tellimusele ka õigel ajal õigesse kohta.

Aastaid on meil kurb olukord sisemajandusega.
Statistikaamet teatas novembris, et jaemüük kasvas oktoobris 2011. mullusega võrreldes 5 protsenti ning eelmise kuuga võrreldes 4 protsenti.
Kahjuks meie jaemüük hakkab ekspordi aeglustumise ja töötuse kasvu taustal ilmselt samuti jahtuma.
Novembrikuine küsitlus näitas, et kaubandussektoris on kindlustunne langenud madalaimale tasemele alates veebruarist.
Langesid hinnangud nii viimaste kuude müügile kui ka ootused tuleviku müügimahtudele.

Tarbijate kindlustunne jätkas samuti languskursil. Peamiselt suurenes mure riigi rahandusliku seisukorra pärast nii praegu kui tulevikus.

Statistikaandmetel meie jae- ja hulgimüük on viie aasta tagusel tasemel.
Kaupade jae- ja hulgimüük on kriisijärgselt jõudsalt taastunud. 2011. a. I kvartali kaupade hulgimüügikäive oli statistikaameti andmetel 2,3 miljardit eurot ehk aastatagusest 32% rohkem. Jaemüük kasvas samal ajal 10% võrra 876 miljoni euroni. Nii jae- kui hulgimüük on rahalise mahuga samal tasemel, kus need olid 2006.-2007. aastal.
Samas 2010. a. jaemüük tõusis aastaga aga kõigest 10% ja jõudis ühe miljardi euroni. Jaemüük jäi 2009. aastaga samale tasemele 3,7 miljardi euro peale.

2010. a. I kvartalis märksa enam on kukkunud kaupade jaemüük, mis on aastaga langenud 12,4 miljardile kroonile ehk 8,4%.
Kaupade jaemüük 2009. aastal statistikaameti andmetel langes. Hulgimüük kukkus võrreldes 2008. aastaga 26% võrra, jaemüük 17% võrra.
statistikaameti andmetel 2009. a. III kvartalis Jaemüügimaht oli samal ajal 14,6 miljardit krooni. Aastane kukkumine siin 19%. Jaemüügi mahuindeks on jõudnud 2009. a. III kvartalis 114 punktile ehk 2005.-2006. aasta tasemele.
Kaupade jaemüügikäive langes 2009. a. II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 16% võrra jõudes 15 miljardi kroonini. Jaemüügi mahuindeks jõudis 2009. a. II kvartalis 120 punktini ehk samale tasemele, kus indeks oli kolm aastat tagasi 2006. a. II kvartalis.

2009. a. I kvartalis kaupade jaemüük langes märksa vähem – kõigest 15% langedes 13,8 miljardi kroonini. Sel tasemel oli kaupade jaemüük viimati 2006. aastal. Vähenev jaemüügi käive tähendab ilmselget survet müügi edendamisele hindade langetamise teel.
2008. aastal oli kaupade jae- ja hulgimüügi mahuks 168 miljardit krooni. Üle pikkade aastate on kaupade jae- ja hulgimüügi number eelmisest aastast väiksem. Viimati toimus aasta baasil langus 2001. aastal, mil kaubanduse maht oli rahalises mahus tänasest 2-3 korda madalam. Jaemüügi mahuindeks jõudis 2008. a. IV kvartalis 230 punktile ehk aastatagusest 7,6% madalamal.

Praegu sisetarbimine,mis vahepeal oli veidi kasvamas, hakkab üha tugevamini alla vajuma. Üheks põhjuseks on kindlasti registreeritud töötute arvu kasv. Eestis on suhteliselt kõrge tööpuuduse tase. Novembri 2011. lõpus oli meil registreeritud töötuid ligikaudu 50000, mis tähendab, et kokku on töötuid umbes 70 000. Protsentides teeb see üle kümne,talutav oleks ca nelja protsendiline töötüse tase.
Seda inimeste väge tuleb Eesti rahval sotsiaaltoetuste abil turgutada.Ja Eesti inimeste vaesus muudkui kasvab.
Nii et sisetarbimise parandamine vajab Eesti valitsuse suuremaid jõupingutusi kui seni.
Siseturu turgutamiseks võiks valitsus julgelt võtta laenu ning abipakettide kaudu tõsta siseturu efektiivsust ja sellega anda tööd Eesti inimestele.
Andrus Ansip palun tehke siis midagi!